1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Golfi Liit, lühinimetusega EGL, on vabaalgatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mis tegutseb avalikes huvides ja mille põhitegevus on suunatud golfi arendamisele Eesti Vabariigis heategevuslikul alusel.

1.2. Eesti Golfi Liit (edaspidi nimetatud Liit) ühendab Eestis golfiga tegelevaid spordiklubisid, -seltse ja -ühendusi ühistegevuseks, heategevuseks, golfi edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks avalikes huvides.

1.3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Eesti Spordi Hartast, rahvusvahelistest golfi reeglitest ning Euroopa Golfi Assotsiatsiooni poolt kehtestatud aktidest ja suunistest.

1.4. Liidu põhitegevus ei ole ettevõtlus ja Liit ei kasuta ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Liidu tulu kasutatakse heategevuseks, põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaaset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.

1.5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

1.6. Liidul on oma sümboolika ja atribuutika ning tal on nende käsutamise ja kasutamise ainuõigus.

1.7. Liidu juhatuse asukohaks on Tallinn, Harjumaa.

1.8. Liit on asutatud 15. oktoobril 1992. a.

2. LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

2.1. Liidu tegevuse eesmärkideks on golfi arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel, sportlike eluviiside avalik propageerimine elanikkonna seas, golfi kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine, sihtrühmale toetuste pakkumine ning sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine kasumit mittetaotleval viisil.

2.2. Eesmärkide täitmiseks Liit:

2.2.1. koondab ja ühendab golfiga tegelevaid spordiklubisid, -ühendusi ja -seltse;

2.2.2. propageerib avalikkusele golfiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu Liidu tegevusse golfist huvitatud noori, nende vanemaid ja toetajaid;

2.2.3. tegeleb aktiivselt golfi avaliku tutvustamise ja arengu toetamisega;

2.2.4. koordineerib sportlikku tegevust, korraldab võistlusi, üritusi ja osavõtte võistlustest, koostab Liidu edetabeleid, määrab Liidu esindajaid rahvusvaheliseks võistlusteks, töötab välja ning kehtestab Liidu võistluste juhendeid, korraldab sihtrühmale golfialast välja- ja täiendõpet kasumit mittetaotleval viisil, hangib treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenereid-juhendajaid, autasustab sportlasi, pakub sihtrühmale toetusi osalemiseks võistlustel jms;

2.2.5. korraldab tipp- võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist osavõtuks rahvusvahelistest spordivõistlustest;

2.2.6. teeb koostööd teiste riikide golfiliitudega ja organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, ettevõtetega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal golfi avalikuks edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;

2.2.7. toetab sihtrühma kuuluvaid isikuid, kellele on Liidu poolt antud kohustused või ülesanded, koolituse või väljaõppe kohustuste ja ülesannete täitmiseks või enesetäiendamiseks;

2.2.8. viib heategevusliku spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi üritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid. Reklaamiteenust asutajale või annetajale osutatakse lepingu alusel turuhinnaga.

3. LIIDU LIIKMESKOND

3.1. Liidu liikmeks võivad olla juriidilised isikud s.t. mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, -seltsid ja -ühendused, kes vastavad liikmeks astumise reglemendile ning tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu. Liikmeklubide reglemendi kinnitab üldkoosolek ja sellele vastavust kontrollib juhatus enne klubi liikmeks vastu võtmise otsustamist. Liidu liikmeklubide liikmed saavad kuuluda Liitu ainult oma klubi kaudu. Liidu toetajaliikmeks võivad olla juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Liidu eesmärkide elluviimisele ning osalevad oma esindajate kaudu aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu.

3.2. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 45 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Liidu liikmete iga-aastase liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kinnitab üldkoosolek. Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse Liidu üldkoosolekul.

3.3. Liikmelisust Liidus ja sellega kaasnevaid õigusi ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus Liidus.

3.4. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda. Liige võib Liidust välja astuda pärast 12 kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

3.5. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata ühe aasta jooksul Liidu liikmemaksu. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viie tööpäeva jooksul kirjalikult teatada.

3.6. Liikmelisuse lõppemisel majandusaasta keskel tuleb jooksva aasta liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Klubil, seltsil või ühendusel, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.

3.7. Liidu liikmel on õigus:

3.7.1. osaleda ja olla esindatud Liidu üritustel ning tegevustes;

3.7.2. kasutada Liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt Liidus kehtestatud korrale;

3.7.3. osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

3.7.4. esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest informatsiooni;

3.7.5. kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja atribuutikat;

3.7.6. Liidust välja astuda.

3.8. Liidu liikmed on kohustatud:

3.8.1. järgima Liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

3.8.2. osalema korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

3.8.3. tasuma õigeaegselt liikmemakse;

3.8.4. hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest. Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada Liidu üldkoosolek ja Liidu juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusolekut.

4. LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

4.1. Liidu kõrgemaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek.

4.2. Üldkoosoleku kutsub kokku Liidu juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Üldkoosolekul võivad osaleda kõikide Liidu liikmete esindajad.

4.3. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka juhul, kui vastav nõue on esitatud vähemalt 1/10 Liidu liikmete poolt. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõue peab olema esitatud kirjalikult koos põhjenduse ja otsuse projektiga. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude saamisest, on taotlejatel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva. Kokkukutsumise teade peab sisaldama üldkoosoleku toimumiseaega, kohta, päevakorra projekti ja päevakorra projekti puudutavaid otsuste projekte.

4.5. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga Liidu juhatuse pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.5.1. põhikirja muutmine ja Liidu eesmärkide muutmine;

4.5.2. Liidu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine;

4.5.3. Liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra kehtestamine;

4.5.4. majandusaasta aruande kinnitamine;

4.5.5. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

4.5.6. Liidu presidendi ja juhatuse liikmete ning revisjonikomisjoni liikmete valimine;

4.5.7. Liidu juhatuse või revisjonikomisjoni liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;

4.5.8. Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.

4.6. Üldkoosolekut juhatab Liidu president või liikmete soovil üldkoosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi üldkoosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui keegi üldkoosolekul osalevatest esindajatest nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses otsus vastu võtta salajase hääletamise teel.

4.7. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija.

4.8. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Kui üldkoosolek ei ole kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma juhul, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt kaks liiget.

4.9. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid kui üldkoosolekul on esindatud Liidu kõik liikmed.

4.10. Kui Liidu liikmeklubi, -selts või -ühing ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele antud üldkoosolekul esindatud Liidu liikmeklubile.

4.11. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest, v.a juhul kui põhikirjas või seaduses on esitatud kõrgem poolthäälte nõue.

4.12. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Liidu liikmete nõusolekut.

4.13. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

4.14. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.

4.15. Üldkoosoleku poolt Liidu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks, selle lõpetamiseks või muutmiseks peab olema selle liikme nõusolek.

4.16. Liidu liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.17. Üldkoosoleku poolt Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

4.18. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui sellel on esindatud 2/3 või enam Liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

4.19. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusse kuulub 5 kuni 15 liiget. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek.

4.20. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

4.21. Igal Liidu liikmesklubil on õigus juhatuse liikme kandidaadiks üles seada üks oma esindaja.

4.22. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest.

4.23. President valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevate Liidu liikmete esindajatest.

4.24. Juhul, kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised. Järelvalimistel tulemuse mittesaavutamisel esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uued valimised.

4.25. Liitu ja juhatust esindab õigustoimingutes ainuisikuliselt president. Juhatus võib tema ettepanekul nimetada enda hulgast veel ühe liikme, kes omab samuti õigust Liitu esindada.

4.26. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaja lõppemist isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel.

4.27. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

4.28. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab Liidu liikmete arvestust ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid Liidu liikmete arvu kohta.

4.29. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisel, samuti oma kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel Liidule tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Liidu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Liiduga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

4.30. Juhatus võtab vastu otsuseid Liidu tegevuse juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

4.30.1. üldkoosoleku ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

4.30.2. liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine ja Liidu liikmete ning toetajaliikmete ühekordse sisseastumismaksu ja iga-aastaste liikmemaksude suuruse ja tasumise korra kehtestamine;

4.30.3. Liidu kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsustes ettenähtud tingimustel;

4.30.4. juhatuse liikmete määramine üldkoosoleku poolt kinnitatud ametikohtadele;

4.30.5. rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

4.30.6. Liidu tegevuskavade ja eelarve koostamine, nende esitamine üldkoosolekule;

4.30.7. Liidu komisjonide ja institutsioonide nimeliste koosseisude kinnitamine;

4.30.8. välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

4.30.9. sümboolika ja atribuutika kavandite ja statuutide kinnitamine;

4.30.10. Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistlusjuhendite ja -eelarvete, koondvõistkondade, treenerite ja kohtunike kinnitamine ning muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine;

4.30.11. laenude võtmine ja andmine, kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine, volikirjade välja andmine;

4.30.12. toetuste ja stipendiumite määramine tippsportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele.

4.31. Juhatuse koosolekuid kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osalevad vähemalt pooled juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhatab Liidu president, presidendi äraolekul tema poolt määratud juhatuse liige. Juhatuse liige ei saa osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

4.32. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni. Järelvalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsusega.

4.33. Järelvalvet teostajad peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada Liidus juhtival ametikohal. Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.

5. LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS

5.1. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

5.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;

5.1.2. annetustest;

5.1.3. riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt ning rahvusvahelistelt spordiühendustelt;

5.1.4. toetustest sihtkapitalidelt ja -asutustelt;

5.2. Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

5.3. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.

5.4. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.

5.5. Liidu halduskulud peavad vastama Liidu tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele.

5.6. Liidu töötajate ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei tohi ületada samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

5.7. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.

5.8. Liidu juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

5.9. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgse maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.

5.10. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

6. LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE

6.1. Liidu tegevus lõpetatakse:

6.1.1. üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu tegevuse lõpetamine on kantud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud 2/3 või enam Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab 2/3 või enam koosolekul osalenud liikmete esindajatest;

6.1.2. pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Liidul on vähem vara kui võetud kohustusi; avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;

6.1.3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

6.1.4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeid;

6.1.5. sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.

6.2. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijaks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole teisiti ette nähtud. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

6.3. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast nõuetele rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Liidu likvideerimiseks;

6.4. Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate Liidu likvideerimismenetlusest Ametlikes Teadannetes. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.

6.5. Liidu lõpetamisel kantakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

6.6. Liidu tegevuse lõppemisel kustutatakse Liit registrist Liidu likvideerijate avalduse põhjal. Kui Liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus Liit registrist kustutada.

6.7. Likvideerijad annavad Liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal.

6.8. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud Liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

7. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

7.1. Liit (ühendatav Liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu ühinemine on kantud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud 2/3 või enam Liidu liikmetest ja selle poolt hääletab 2/3 või enam koosolekul osalenud liikmete esindajatest.

7.2. Ühendatava Liidu tegevus loetakse lõppenuks.

7.3. Liit võib ühineda teise liiduga ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühineva Liidu tegevus loetakse sel juhul lõppenuks.

7.4. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

7.5. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga.

7.6. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

7.7. Liit võib jaguneda jaotamise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu jagunemine on kantud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud 2/3 või enam liikmetest ja selle poolt hääletab 2/3 või enam koosolekul osalenud liikmete esindajatest.

7.8. Jaotamisel annab jagunev Liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotamisel loetakse jaguneva Liidu tegevus lõppenuks.

7.9. Eraldumisel annab jagunev Liit osa oma varast ühele või mitmele omandavale liidule.

7.10. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud Eesti Golfi Liidu üldkoosolekul Tallinnas, 30.01.2007.a.

________________

Cardo Remmel

Eesti Golfi Liit

Juhatuse liige