Eesti Golfiportaal

Põhikiri

EESTI GOLFI LIIT

P Õ H I K I R I

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Golfi Liit (edaspidi: Liit) on vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühing, mis edendab ja koordineerib golfialast tegevust Eestis.

1.2. Liit ühendab Eestis tegutsevaid golfiklubisid ühistegevuseks, golfi edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks avalikes huvides.

1.3. Liit tegutseb vastavuses The R&A golfireeglite, eetika, golfikultuuri ja –traditsioonidega, täites Euroopa Golfi Assotsiatsiooni poolt kehtestatud akte ja suuniseid ning juhindudes oma tegevuses Eesti Spordi Hartast, spordiseadusest ja käesolevast põhikirjast.

1.4. Liidul on oma sümboolika ja atribuutika ning tal on nende käsutamise ja kasutamise ainuõigus.

1.5. Liidu juhatuse asukohaks on Tallinn, Harjumaa.

1.6. Liit on asutatud 15. oktoobril 1992. a.

2. LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

2.1. Liidu tegevuse eesmärkideks on golfi arendamine tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasandil, sportlike

eluviiside avalik propageerimine, golfiharrastuse kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine, sihtrühma toetamine ning sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, koostöö Eesti Olümpiakomiteega, teiste spordialaliitude ja rahvusvaheliste golfiorganisatsioonidega. Liidu tegevuse eesmärkideks on samuti harjutusvõimaluste loomine, õpilastele golfi kättesaadavaks tegemine, sh tasuta golfiürituste korraldamine.

2.2. Eesmärkide täitmiseks Liit:

2.2.1. koondab ja ühendab Eestis registreeritud ja siin tegutsevaid golfiklubisid;

2.2.2. propageerib avalikkusele golfiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu Liidu tegevusse golfist huvitatud noori, nende vanemaid ja toetajaid;

2.2.3. tegeleb aktiivselt golfi avaliku tutvustamise ja arengu toetamisega;

2.2.4. koordineerib sportlikku tegevust, korraldab võistlusi, üritusi ja osavõttu võistlustest, koostab Liidu edetabeleid, määrab Liidu esindajaid rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja ning kehtestab Liidu võistluste juhendid, koordineerib sihtrühmale golfialase õppe korraldamist kasumit mittetaotleval viisil, hangib treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenereid-juhendajaid, toetab võistlustel osalemist jms;

2.2.5. korraldab üleriigilisi meistrivõistlusi ning annab vastavaid tiitleid;

2.2.6. korraldab tippsportlaste ettevalmistamist rahvusvahelistest võistlustest osavõtuks;

2.2.7. korraldab kohtunike ettevalmistust;

2.2.8. korraldab golfireeglite ja amatööristaatuse järgimise järelevalvet;

2.2.9. teeb koostööd R&A, EGA, IGF-i ning teiste riikide golfiliitude ja -organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, ettevõtetega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal golfi avalikuks edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks.

2.3. Liidu teenitud tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja heategevuseks. Liit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, samuti Liidule annetusi teinud isikule või temaga juhtumis- või kontrollorgani liikmele, kui sellise isiku viimase annetuse tegemisest on möödunud vähem kui 13 [kolmteist] kuud, ega eelnimetatud isikutega seotud isikutele.

3. LIIDU LIIKMESKOND

3.1. Liidu liikmeks võivad olla mittetulundusühinguna tegutsevad Eestis registreeritud golfiklubid ja -seltsid, kes vastavad üldkoosoleku poolt kehtestatud liikmeks astumise reglemendile.

3.2. Liitumisavalduse saamisel teeb juhatus otsuse avalduse rahuldamise või sellest keeldumise kohta 45 [neljakümne viie] kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumisest.

3.3. Liikmelisust Liidus ja sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ei saa üle anda.

3.4. Liige võib Liidust välja astuda teatades sellest juhatusele ette vähemalt 12 [kaksteist] kuud

3.5. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on mistahes vormis ja viisil (sh varaliselt või mittevaraliselt) kahjustanud oluliselt Liitu või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu organite poolt kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu 1 [ühe] aasta jooksul. Liidust väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest tuleb väljaarvatud liikmele teatada kirjalikult

5 [viie] tööpäeva jooksul.

3.6. Liikmelisuse lõppemisel liitumis- ja liikmemaksu ei tagastata.

3.7. Liidu liikmel on õigus:

3.7.1. osaleda ja olla esindatud Liidu üritustel ning tegevuses;

3.7.2. osaleda hääleõiguslikuna üldkoosoleku töös ning valida ja olla valitud Liidu juht-, kontroll- jt valitavatesse organitesse, esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

3.7.3. esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada teavet Liidu tegevusest;

3.7.4. kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja atribuutikat;

3.7.5. Liidust välja astuda.

3.8. Liidu liige on kohustatud:

3.8.1. järgima Liidu põhikirja ning teisi Liidu organite poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

3.8.2. osalema korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

3.8.3. tasuma õigeaegselt liikmemaksu;

3.8.4. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;

3.8.5. hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.

3.9. Täiendavaid kohustusi saab liikmele kehtestada tema nõusolekul Liidu üldkoosolek ja Liidu juhatus.

4. LIIDU JUHTIMINE, TÖÖORGANID JA JÄRELEVALVE

Üldkoosolek

4.1. Liidu kõrgemaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus Liidu liikmetele vähemalt 2 [kaks] nädalat ette.

4.2. Korralise üldkoosoleku kutsub Liidu juhatus kokku vähemalt 2 [kaks] korda kalendriaasta jooksul. Kevadine üldkoosolek toimub üldjuhul märtsis-aprillis ja sügisene üldjuhul novembris-detsembris. Lisaks muudele päevakoda esitatud küsimustele kinnitatakse kevadisel üldkoosolekul eelmise majandusaasta aruanne ning sügisesel üldkoosolekul järgmise aasta eelarve, liikmemaksu suurus ja tasumise kord.

4.3. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku siis kui Liidu huvid seda nõuavad.

4.4. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud Liidu juhatuse pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub muuhulgas:

4.4.1. Liidu liitumismaksu ja liikmemaksu määra kehtestamine;

4.4.2. Liidu presidendi ja teiste juhatuse liikmete ning audiitori/revisjonikomisjoni liikmete valimine;

4.4.3. Liidu kinnisasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.

4.5. Üldkoosolekut juhatab Liidu president või liikmete soovil üldkoosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi päevakorra alusel. Kui keegi üldkoosolekul osalevatest liikmetest nõuab salajast hääletamist, võetakse selles küsimuses otsus vastu salajase hääletamise teel.

4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole Liidu liikmetest, v.a kui põhikirjaga ei ole sätestatud kõrgemat kvooruminõuet. Igal Liidu liikmel on 1 [üks] hääl. Kui üldkoosolek ei ole kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus 3 [kolme] nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma juhul, kui sellel osaleb vähemalt 2 [kaks] liiget.

4.7. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a juhul kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.

4.8. Liidu liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.9. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] Liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest, kui põhikirjas ei ole esitatud kõrgemat poolthäälte nõuet. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

President ja juhatus

4.10. Liidul on 1 [ühe] kuni 3 [kolme] liikmeline juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusse kuulub Liidu president ja lisaks temale veel kuni 2 [kaks] liiget. Presidendi osas kohaldatakse põhikirjas ja seaduses juhatuse liikme kohta sätestatut, kui põhikirjas ei ole sõnaselgelt öeldud teisiti.

4.11. Juhatuse liikme kandidaadid seab üles president. Lisaks presidendile võib ka iga Liidu liige üles seada 1 [ühe] juhatuse liikme kandidaadi. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul presidendi ja/või Liidu liikmete poolt esitatud kandidaatide seast.

4.12. Juhatuse liikme valimisel on otsustavaks kandidaadile antud häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest.

4.13. President, kes on ühtlasi juhatuse esimees, valitakse teistest juhatuse liikmetest eraldi. Igal Liidu liikmel on õigus seada üles 1 [üks] presidendi kandidaat. President valitakse üldkoosoleku poolt 3 [kolmeks] aastaks. Presidendi ametiaega võib üldkoosoleku otsusega pikendada veel 1 [üheks] ametiajaks ehk 3 [kolmeks] aastaks.

4.14. Juhul, kui juhatuse liige jääb valimata põhjusel, et ta ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised. Järelvalimiste ebaõnnestumisel esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uued valimised.

4.15. Liitu võib esindada õigustoimingutes ja tehingutes iga juhatuse liige eraldi. Juhatuse liikmete pädevuse jaotuse (sh nt igakordse tehingu limiidi või muu piiri) ja volitused võib kehtestada üldkoosolek oma otsusega või see võib tuleneda juhatuse liikmega sõlmitavast lepingust, kui selline leping on sõlmitud.

4.16. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda, kui üldkoosolekul hääletas otsuse poolt vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel.

4.17. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele.

4.18. Juhatuse pädevusse kuulub lisaks muudele seaduses või põhikirjas sätestatud pädevusele:

4.18.1. üldkoosoleku ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

4.18.2. liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;

4.18.3. Liidu kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

4.18.4. rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

4.18.5. Liidu tegevuskava ja eelarve koostamine;

4.18.6. Liidu välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

4.18.7. Liidu sümboolika ja atribuutika kavandite ja statuutide kinnitamine;

4.18.8. nõukoja poolt tema pädevuse piires vastuvõetud otsuse kinnitamine, kusjuures juhatus võib nõukoja poolt tema pädevuse piires vastuvõetud otsuse kinnitamisest loobuda üksnes väga mõjuval põhjusel, näidates kinnitamisest keeldumisel ära selle mõjuva põhjuse;

4.18.9. laenude võtmine ja andmine, pangakontode avamine, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine, volikirjade andmine;

4.18.10. muudes sportlikku tegevust puudutavates üldküsimustes otsuste tegemine.

4.19. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1 [üks] kord kvartalis. Juhatuse koosolekuid juhatab president, presidendi äraolekul tema poolt määratud juhatuse liige.

4.20. Juhatuse koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Nõukoda

4.21. Liidul on nõukoda, kelle liikmete hulk ei ole arvuliselt piiratud. Nõukoja liikmeteks on:

4.21.1. iga Liidu toimkonna ja komitee poolt nimetatud 1 [üks] nõukoja liige või toimkonna või komitee juht, kui selline isik on valitud;

4.21.2. vajadusel Liidu juhatuse poolt nimetatud 1 [üks] nõukoja liige.

4.22. Nõukoja ülesanne ja eesmärk on tagada Eesti golfi puudutavate küsimuste võimalikult laiapõhjaline arutelu, Liidu liikmete ning omakorda nende liikmete kaasamine Liidu töösse, ning oma ala asjatundjate ja professionaalide poolt neis küsimustes vajalike otsuste tegemine tuginedes Liidutoimkondade või komiteede soovitustele.

4.23. Nõukoja töövormiks on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele. Nõukoja koosoleku kutsub kokku Liidu president või vähemalt 2 [kaks] nõukoja liiget omal initsiatiivil. Nõukoja koosolekuid juhatab president, presidendi äraolekul mõni teine juhatuse liige, või nõukoja otsusel nõukoja liikmete poolt nõukoja koosolekul valitud isik. Nõukoja koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

4.24. Nõukoja koosolek on otsusevõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] nõukoja liikmetest. Igal nõukoja liikmel on 1 [üks] hääl. Kui koosolek ei ole kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub president või vähemalt 2 [kaks] nõukoja liiget 3 [kolme] nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uue koosoleku otsusevõimele kohaldatakse samu kriteeriume.

4.25. Nõukoda esitab vastuvõetud otsused kinnitamiseks juhatusele.

4.26. Nõukoja pädevusse kuulub:

4.26.1. Eesti koondvõistkondade moodustamise reglemendi vastuvõtmine

4.26.2. Eesti koondvõistkondade liikmete nimetamine

4.26.3. Liidu egiidi all toimuvate võistluste ja ürituste kalendri vastuvõtmine

4.26.4. Liidu võistlusjuhendite vastuvõtmine

4.26.5. peatreeneri valimine ja nimetamine

4.26.6. vajadusel kohtunike valimine ja nimetamine tuginedes Eesti Golfikohtunike Kogu ettepanekutele;

4.26.7. toetuste ja stipendiumite määramine tippsportlastele, treeneritele ja spordijuhtidele võttes arvesse peatreeneri vastavasisulisi ettepanekuid

Toimkonnad ja komiteed

4.27. Liidul on järgmised toimkonnad ja komiteed:

4.27.1. Saavutusspordi toimkond, mille ülesanne ja eesmärk on korraldada võistlussporti ja tagada Eesti golfis tippspordi areng

4.27.2. Reeglite, HCP ja CR (RHCR) komitee tegutseb eesmärgiga korraldada golfireeglite, kohtunike, HCP, väljakute slope’i ja rating’u alast tegevust ning lahendada vastavasisulisi kaebusi;

4.27.3. Noortegolfi toimkond, mille ülesanne ja eesmärk on tagada noorgolfimängijate areng ja pidev pealekasv

4.27.4. Seeniorgolfi toimkond, mille ülesanne ja eesmärk on seeniormängijate aktiivne kaasamine Liidu tegevusse ja Eesti golfi

4.27.5. Naistegolfi toimkond, mille ülesanne ja eesmärk on golfi kui spordiala ja eluviisi populariseerimine naiste hulgas ning nende kaasamine Liidu tegevusse ja Eesti golfi

4.27.6. Mid-amatööride toimkond, mille ülesanne ja eesmärk on mid-amatööride aktiivne kaasamine Liidu tegevusse ja Eesti golfi

4.27.7. Arengutoimkond, mille ülesanne ja eesmärk on tagada Eesti golfi ning Liidu arenguplaanide toetamine

4.28. Toimkondade ja komiteede liikmete arv ei ole arvuliselt piiratud. Toimkondade ja komiteede liikmeteks on:

4.28.1. iga Liidu liikme poolt soovi korral/võimalusel nimetatud 1 [üks] liige;

4.28.2. vajadusel Liidu juhatuse poolt nimetatud 1 [üks] liige.

4.29. Vajadusel valivad toimkonna või komitee liikmed endi hulgast toimkonna või komitee juhi, kes tagab toimkonna või komitee töö korraldamise.

4.30. Liidu juhatus võib moodustada täiendavaid komiteesid või toimkondasid, kui see on mõistlik ja vajalik Liidu eesmärkide saavutamiseks ning Liidu töö paremaks korraldamiseks, samuti nimetada ümber või likvideerida olemasolevaid.

4.31. Toimkondades ja komiteedes toimub konkreetsete valdkondade küsimuste arutelu, mille väljundiks on soovitused nõukojale või juhatusele otsuste tegemiseks.

4.32. Komitee ja toimkonna töövormiks on koosolek, mille pidamise reglemendi kehtestab vajadusel Liidu juhatus.

5. LIIDU VARA JA ARUANDLUS

5.1. Liidu vara moodustub:

5.1.1. liitumis- ja liikmemaksudest;

5.1.2. annetustest;

5.1.3. riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt ning rahvusvahelistelt spordiühendustelt;

5.1.4. toetustest sihtkapitalidelt ja -asutustelt;

5.1.5. Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

5.2. Liidu vara kuulub Liidule ning seda kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.

5.3. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.

5.4. Liidu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele ning liit ei maksa oma töötajale ega juhtimis- või kontrollorgani liikmele suuremat tasu kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses.

5.5. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.

6. LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE

6.1. Liidu tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud juhtudel ja alustel.

6.2. Liidu tegevuse lõpetamine üldkoosoleku otsuse alusel saab toimuda üksnes juhul, kui Liidu tegevuse lõpetamine on kantud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] liikmetest ja selle poolt hääletab vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] koosolekul osalenud liikmetest.

6.3. Liidu lõpetamisel kantakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega ja tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

7. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

7.1. Liit võib ühineda teise liiduga üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu ühinemine on kantud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] liikmetest ja selle poolt hääletab vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] koosolekul osalenud liikmetest.

7.2. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud seadusega.

7.3. Liit võib jaguneda üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu jagunemine on kantud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] liikmetest ja selle otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 [kaks kolmandikku] koosolekul osalenud liikmetest.

7.4. Liit võib jaguneda ainult mittetulundusühinguteks. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud seadusega.

 

 

Muudetud põhikiri on vastu võetud Tallinnas, 28.02.2017.a.

 

Marko Kaldoja

Eesti Golfi Liit

president

 

Sponsorid