Eesti Golfiportaal

Golfi ABC

Golf on nauditav mäng kõigile, olenemata pikkusest, kiirusest, tugevusest, paindlikkusest ja vanusest. Golfiväljak on turvaline, positiivne ja looduskaunis koht, kus viibivad inimesed on sõbralikud ning toredad. Ikkagi tekib algajatel golfihuvilistel mõningaid hirme ja valearusaamisi, mida püüamegi nüüd kummutada ning lahti seletada. Golf on pika ajalooga mäng, mis on läbi aastate endas kandnud kindlat reeglistikku ja väärtuseid. Ja just need teevad golfist kõigi jaoks suurepärase spordiala!

Mis on golf?

Golf on sõltuvust tekitav mäng iseendaga, kus proovitakse ikka ja jälle olla just endast parem ja oma tasemenäitajat tõsta. Golfi mängitakse kepi ja palliga ning eesmärgiks on läbida eri pikkusega rajad võimalikult väheste löökidega.

Golfiväljak koosneb 18 rajast ning harjutusväljakutest, kus on võimalik enne soojenduslööke teha. Sihiks on läbida rajad kolme löögiga lühematel, nelja löögiga keskmise pikkusega ning viie löögiga kõige pikematel radadel. Kokku on üldju- hul vaja need rajad läbida 72 löögiga, kuid mida vähem lööke, seda parem on. Täismõõtmetes golfiväljaku läbimine võtab aega umbes neli tundi ja pakub naudingut nii lastele kui täiskasvanutele.

Millest alustada?

Golfiga saab alustada nii nagu iga teise spordialaga: selleks on vaja selgeks teha etikett, hankida sobiv riietus ja osta või rentida vahendid. Esmalt tuleb selgeks teha, kus asub lähim golfiväljak. Hea
pildi annab golf.ee kodulehel olev interaktiivne kaart. Mängida saab Saaremaal, Otepääl, Pärnumaal, Tallinna läheduses ja Ida-Virumaal. Kui väljak on valitud, tuleks kodulehelt uurida või kohapealt küsida, mis teenuseid täpsemalt pakutakse. Sageli korraldatakse gruppidele demopäevi, aga samuti võib kohe õpetajaga personaalselt kontakti võtta. Teine variant on minna väljakule, küsida administraatorilt golfikepp, 1–2 euro eest 25 palli ja hakata kõigi jaoks avatud harjutusväljakul harjutama lööke ja palli auku veeretamist ehk puttamist. Minna võib koos sõpradega või üksinda – sobiva mänguselts- konna leiab väljakult alati.

Enamasti on golfiväljakutel olemas treenerid ehk pro‘d, kelle juures teevad huvilised läbi kahe- päevase kursuse. Seejärel antakse algajale golfimängijale green card, mis lubab mängida kõigil maailma golfiväljakutel.

Miks Golf?

Golfimängus kehtib kindlalt see reegel, et harjutamine teeb meistriks. Tähtis on kannatlikkus, püsivus ja keskendumisvõime. Mängu käigus on vaja looduses jalutada kuni 10 km, mis annab hea koormuse, et kehakaalu langetada või lihtsalt lihased toonuses hoida, samuti on see võimalus perega koos mõnusalt aega veeta. Noortele on golf eriti kasulik, sest see arendab koordinatsiooni, viisakust, sõbralikkust ja mis kõige tähtsam – ausust.

Golfis tagab hea tulemuse korralik tehnika ja loogiline mõtlemi- ne. Täiusliku tehnika omandamiseks pead olema väga järjekindel ja distsiplineeritud. Ja isegi kui sul ei ole neid omadusi, siis need tekivad ajaga. Golf parandab inimese ajutegevust ja füüsilist vormi.

Golfikeskusest võib leida häid sõpru või äripartnereid. Ka võistlushimulisemad inimesed saavad golfis oma annuse kätte, sest see on maailmas üks populaarsemaid alasid, igal tasemel on palju mängijaid ning punktimäng lubab võistelda ka eri tasemega golfaritel. 10-kilomeetrisel jalutuskäigul kulutatakse üle 2000 kilokalori, nii et golf on kardiotrenn, mis võib asendada suusatamist ja jooksmist. Ning see on nii põnev!

Etikett

  • Erinevalt paljudest teistest spordi- aladest mängitakse golfi kohtunikuta, mille tõttu on eriti oluline käitumine ja etiketist kinnipidamine. Mängija määrab iseendale trahve ning esitab ise oma mängutulemused.
  • Mängija peab arvestama golfiväljakul ja selle ümbruses kõigi inimestega, kes seal viibivad. Ta peab olema ettevaatlik, jälgima ohutusnõu- deid ja teadma kohalikke reegleid. Näiteks aeglane mäng rikub kõigi mängurõõmu ja seetõttu on mängijal kohustus püsida eesmängijate rütmis ning mängida võimalikult kiiresti.
  • Mängija ei tohi mingil moel väljakut rikkuda. Tema järel peab väljak olema sama heas korras kui enne. Mängija kohustuseks on rehitseda bunker ja parandada löögi- ja maandumisjäljed.
  • Golfikäru või -autot kasutades tuleb liikuda seal, kus lubatud, ja mänguringi lõppedes peab golfikäru või -auto viima ettenähtud kohale.

Riietus

Golfil kui pikkade traditsioonidega mängul on teatud riietusreeglid, mille vastu pole viisakas eksida. Näiteks on välistatud teksased, dressid ja liigne minimood nii meeste kui ka naiste puhul, samas värvide ja mustrite kohta ettekirjutusi pole. Huvitaval kombel on golfis naistele rohkem lubatud: näiteks ei sobi meestel ilmuda väljakule varrukateta särgis ja professionaalsed meesgolfimängijad ei kanna lühikesi pükse. Keelatud ei ole muide ka ehted nagu mõnel muul spordialal.

Golfiväljakule sobivad lisaks golfivarustusele:

  • igasugused spordijalanõud,
  • kõik pikad püksid, välja arvatud sinised teksased,
  • kilepüksid ja -jakk vihmase ilmaga,
  • nii meeste kui ka naiste puhul umbes põlveni lühikesed püksid,
  • golfikleit,
  • fliis, kapuutsiga jakk,
  • talvel tuttmüts, suvel nokkmüts.

Golfiväljakul ei ole lubatud:

  • kontsakingad,
  • teksapüksid ja –jakk,
  • kraeta särk, tavaline T-särk,
  • väga lühike tenniseseelik,
  • tennisekleit,
  • rannajalatsid ja paljad varbad,
  • meestel ilma varrukateta polosärk.

Varustus

Lisaks riietusele vajab mängija muidugi ka varustust: golfikeppi, kinnast, palle, tiid ja griinikahvlit. Alustuseks on soovitatav proovida rendivarustust ja konsulteerida spetsialistiga, et teada saada, milline varustus konkreetsele mängijale sobib. Näiteks golfikepi pikkus peab vastama lööja pikkusele ja olema peos mugav.

Tegelikult hakkab alles pärast mitmeid treeninguid professionaalse mängija või treeneriga selguma, mis konkreetsele golfarile sobib. Kindlasti pole golfi juures kõige olulisemad mitte professionaal- sed vahendid ja kallid brändirõivad, vaid mängutahe ja motivatsioon.

Algajate põhivead:

  • Golfikramp ehk liiga kõvasti kepist kinni hoidmine.
  • Ülemõtlemine tehnika osas. Golfis tuleb tavaliselt löök lihtsamini siis, kui on vähem mõtteid peas.
  • Palli õhku saamise pinge tekitab tehnilisi raskusi ning see pigem veereb kui lendab. Rauakepp peaks liikuma palli alla ja sealt alt läbi sihtmärgi poole ning kepilaba nurk ja golfikepi liigutamise kiirus tõstavad palli ise lendu.

Sagedasemad vigastused

Kõige levinumad on alaselja-, randme-, õla-, küünarnuki-, põlve- ja puusavigastused. Enamjaolt on need muskulaarsed: mängija on venitanud või rebestanud lihast, millega kaasneb suur valu ja pikaajaline paranemine. Samuti tuleb ette liigesevigastusi, kõige sagedamini randmetes ja küünarnukkides.

Sponsors