Reedel 14.märtsil sõlmiti Luual MTÜ Eesti Greenkeeperite Ühenduse asutamisleping
Teist päeva alustas oma ettekandega Pirjo Hotti (Õpetaja, Kainuu Vocational College’is), teemaks golfiväljaku ettevalmistamine talveks, mis tegelikult algab juba juuli lõpus-augustis väiksema lämmastikusisaldusega ja suurema kaaliumi ning fosfori sisaldusega väetise manustamisega murule – üks olulisemaid asju, mida silmas pidada ongi ajastus. Kuid muidugi on see vaid üks osa talve ettevalmistusest ning väga oluline on ka pikast ja raskest hooajast kurnatud greenkeeping tiimi motiveerimine sügiskuudel, sest teha on veel palju, nagu näiteks: õhutada üle kogu väljak (greenid, teed, fairwayd), korjata väljakult kokku inventar, tühjendada kilomeetrite pikkused kastmistorud veest, eemaldada lehti, kastet (murus on olemas lumeseene eosed, kuid soodsate tingimuste korral hakkavad nad nö. elama, näiteks niiske vihmane ilm, muru kaetud lehtedega), pidev muru jälgimine kõigi greeenkeeperite poolt ning kohene teavitamine, kui märgatakse mingeid iseärasusi. Fungitsiidide kasutamine keeruliseks teeb asjaolu, et ametlikult on golfimurul kasutatavate fungitsiidede arv praktiliselt olematu.
Kuigi üks põhilisi võtmerolle on ajastusel (millal midagi teha) ning vaatamata sellele, et võidakse teha kõik õigesti ja õigel ajal, on siiski tegemist loodusega ning kevadel lume sulades võib tulemus olla täielik õudusunenägu. Pirjo tõi näite, kus sulale maale tuli lumi ning talvel oli ilmastik väga heitlik – kord sulatas ja sadas vihma ning siis jälle külmetas – tulemuseks oli ca 10cm paksune jääkiht murul (talvel muru magab, kuid on siiski elus, lihtsalt puhkeolekus, kuid jää all muru põhimõtteliselt lämbub). Kuigi renditi lähedalasuvast suusakeskusest rajamasin ning üritati jääd purustada, oli kevadel tulemuseks surnud greenid (muru ei olnud) ning muud ei olnudki teha, kui külvata ja uuesti muru kasvatada. Mõned väljakud kasutavad greenide kinni katmiseks ka katteid, et kiirendada muru kasvama hakkamist kevadel. Kuid see on üsna libe rada, sest oluline on jällegi ajastus – kindlasti EI TOHI katteid asetada sulale maale, kevadel jällegi, kui katted jäävad liiga kauaks, või tekkida nö kasvuhoone efekt.
Lisaks käis greenkeeperi töökogemusega ja haridusega Pirjo koos Dean’i ja teiste Green Campus projekti liikmetega 11.03 Niitväljal ning Pirjo sõnul oli ta lausa üllatunud, et greenid nii head välja nägid.
GEO ettekande tegija Soomest kahjuks Luuale ei jõudnud ning GEO (Golf Environment Organisation )olemusest andis lühiülevaate Dean Cleaver(http://www.golfenvironment.org/) – kuidas rohkem läbimõtlemise korral on võimalik säästa näteks kütust kui ka keskkonda (näiteks senise 4 korra asemel nädalas on mõttekas niita 2X mõnda sellist väljaku piirkonda (rough), kuhu golfimängijad satuvad harva – alles jäänud töötunde on võimalik kasutada muu töö tegemiseks pluss kulub vähem tööjõu energiat). Samal teemal jätkas Estonian Golf and Country Club´i tegevjuht Hanno Kross, kes sai esimese golfiväljakuna Eestis kõigest nädalapäevad tagasi GEO sertifikaadi. Hanno tutvustas protsessi, mille aluseks on kõikvõimalike raamatupidamislike numbrite (näiteks kütuse ja energia tarbimine) sisestamine GEO kodulehel ning kõik profiili loonud golfiväljakud saavad vaadata ja võrrelda oma andmeid teistega. Sertifikaadi saamiseks on vaja täita muidugi terve rida nõudeid (näiteks kütusehoidmise nõuded, eesmärgiga mitte reostada ja ohustada keskkonda ning inimeste tervist), kuid investeering, mis sellesse algselt kulub, tasub end hiljem ära. Dean küsis Hannolt, kas oma andmete avaldamine ei ole probleemiks, kuid Hanno sõnul tuleb kogemuste vahetamine pigem kasuks, sest see ei anna ju mingit eelist teise väljaku eest, kui sa tead, palju üks või teine väljak energiat kulutab – pigem vastpidi, hakkad ka ise mõtlema, miks on sul näiteks sarnaste ruutmeetritega hoone puhul energitarbimine suurem kui teisel väljakul.
Viimase ettekandega jätkas Peter Fjallmann European Institute of Golf Course Architects President, rääkides Sustainable Golf Course Developmendist
Rohkem infot: http://www.golfenvironment.org/get_involved/developments/sustainable_golf_development_guidelines
Järgnes ühispildi tegemine, mis läheb FEGGA infoirja ning korraldajate tänamine – Luual toimunu oli esimene osa säärase ürituse korraldamises, aasta pärast taas. Lahkuti lootuses ja usus, et Eesti greenkeepingus on algamas uus ajajärk.
Selleks sõlmiti ka MTÜ Eesti Greenkeeperite Ühenduse asutamisleping, asutajaliikmeteks Raido Matthiessen (Niitvälja Golf), Veljo Oder (EGCC), Heiki Pahlberg (Saare Golf), Harri Karula tulevasest Tahkuranda rajatavast väljakult ning Kristel Mülle-Vaik Niitvälja Golfist. Asutajad määrasid MTÜ juhatuse liikmeks Kristel Mülle-Vaik.
Autor: Kristel Mülle-Vaik
