Kokkuvõte 13.märts Luual toimunud infopäevast

luua4

Täna kogunesid Luuale ligi 60 Baltikumi greenkeeperit ja väljakuhooldustiimi liiget koos väljakute juhtidega nende hulgas Eesti, Läti Golfi Liitude peasekretärid Eesti esimesele Greenkeeperite infopäevale. Tegu oli Eestis esmakordse sellise ettevõtmisega. Infopäeva aitas ellu viia Luua Metsakool ja FEGGA. Infopäeva oli juhtida võtnud FEGGA tegejuht Dean Cleaver ja lisaks olid tulnud oma teadmisi ja kogemusi jagama Steve Isaac R&A Director of Golf Course Management. 

Lühidalt sellest millega FEGGA tegeleb
1996 loodud üle Euroopaline organisatsioon kuhu tänaseks kuulub 24 liikmesorganisatsiooni. Nende vastutusvaldkondadeks on Greenkeeperite koolitamine, koostöö erinevate organisatsioonidega golfiväljakute arhitektuuri teemadel, golfiväljakute keskkond, Nende seisukoht on et golfi mäng ei saa olla populaarne kui sellele ei aita kaasa golfiväljakud

Steve Isaac R&A’st tutvustas R&A tegemisi üldiselt. R&A on katuseorganisatsioon, kes panustab golfi üldisesse arengusse. Nad jagavad igal aastal The Openi korraldamisest saadud 10 mln inglise naela, millest 1/2 jääb Suurbritaniasse ja Iirimaale ning teine 1/2 jagatakse teiste liikmesriikidele erinevatel alustel golfi arengu toetuseks. Toetuse objektideks võivad olla näiteks golfi seminarid Indias või niidukid Aafrikasse ning greenkeeperite harimine. Rahastatakse näiteks varustuse ostmist või toetatakse varustusega ning avalikke golfi arenguga tegelevaid asutusi. Nende hulgas Tallinna Linnaväljaku ehitust. R&A investeeringute suuremaks eesmärgiks, et kõik saaksid golfi mängida.

Kristel Mülle-Vaik Niitvälja golfiväljaku Deputy Head Greenkeeper andis ülevaate greenkeepingu olukorrast Eestis ja rõõmustas selle üle, et nii palju omaala spetsialiste oli Luuale kokku tulnud. Tänaseni ei ole olnud Eestis võimalik omandada greenkeeperi haridust. Kristeli sõnul mida kogenumad ja kvalifitseeritumad on väljakute hooldusmeeskonnad seda paremas korras on Eesti väljakud ja rahulolevamad mängijad. Geenkeeping ei ole pelgalt muru niitmine.

Geenkeepingu hariduse teemal jätkas päeva Pirjo Hott Kainu Vocational College’st Soomest. Ta tõi näiteid elust, mis on oluline, et greenkeeperid oleksid haritud ja uute tehnoloogiliste võimalustega kursis. Soomes kasutatakse õppeprogrammi mahus 200 tundi, milles 120 tundi on töötamine väljakutel ja 80 tundi koolis teoreetilist osa. Põhiline osa õppest on lahendatud e-õppena ning sellele lisaks kogunetakse 4 korda aastas kaheks päevaks siseruumidesse.

Uue projektina greenkeeperite hariduses on “Green Campus”, mille eesmärgiks on tagada võrdväärne haridus kõikjal Euroopas ning Luua Metsakoolis greenkeeperite hariduse andmine on osa selle projekti programmist. Esimene greenkeeperite kursus alustab Luual 2014 sügisel ja haridus on võimalik omandada 1 aastaga. Hiljem peaks saama Luual omandada 3 tasemelist haridust.

Greenkeeperite haridus teemal jätkas Dean Cleaver. Märkis, et ühtse haridussüsteemi loomine lihtsustab greenkeeperite üle Euroopalist liikumist.

Täna toetab greenkeeperite haridust R&A läbi oma stipendiumi programmi pakkudes erinevaid lisaväärtusi nagu näiteks iga aastane stipendiaatide kogunemine Šotimaal ning kõrgetasemelist praktikat tippvõislustel. Mitte kõik stipendiaadid ei jää greenkeepingu juurde, mitmed neist leiavad tööd ka teistes golfiorganisatsioonides.

Päeva lõpetasid EIGGA (Euroopa golfiväljakute arhitektide ühing) teemal mida silmas pidada uue väljaku ehitamisel. Kõige lõpuks tegid Leedu greenkeeperid ülevaate oma tegemistest Leedu kuuel golfiväljakul.

 

luua5