Eesti meeskonnale kuuluvad Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedalid!

Dramaatiline finaali lõpplahendus tähendas, et Eesti meeskond pidi meeskondlike Euroopa meistrivõistluste finaalis tunnistama Iirimaa ülinappi paremust 4:3. Üks muinasjutuline teekond lõppes seega hõbemedalitega – saavutus, mille üle tuleb üliuhke olla kõigil Eesti spordi- ja muidugi golfisõpradel. Tulemused 

Hommikupoolsete foursome matšide järel oli seis 1:1. Kevin Christopher Jegers ja Markus Varjun kaotasid oma matši 4&3 ning Mattias Varjun ja Ralf Johan Kivi suutsid vastased alistada viimasel rajal, tulles välja kaherajalisest kaotusseisust.

Päeva teises pooles seega ootas ees viis individuaalset rajamängu. Esimene lahing paraku sai kiirelt läbi, kuna Stuart Grehan näitas, miks ta hiljuti The Amateur Championshipi võitis ning poolfinaali kordusetenduses alistas seekord Richard Tederi 5&4. Ülejäänud matšid kiskusid aina põnevamaks. Carl Hellat viigistas üldseisu 2:2 peale, kui alistas Gavin Teiernani 2&1. Tiernan oli see mees, kes aasta varem sulges Tederi teekonna The Amateur Championshipi veerandfinaalis, jõudes hiljem finaali. Mõned hetked hiljem pidi aga Markus Varjun tunnistama sama skooriga Matthew McCleani paremust ning jäime taas 2:3 kaotusseisu. Kahes viimases matšis heitlesid Mattias Varjun ja Kevin Christopher Jegers ning oli juba hetki, kus tundus, et kõik on läbi, kuid lõpuks läksid mõlemad matšid lisaradadele. Mattias Varjun sai jagu teisel lisarajal Caolan Raffertyst ning Kevin Christopher Jegersi matš jõudis samuti teisele lisarajale. Kui vastane oli tii pealt avanud palli vette, siis piltlikult öeldes sai šampused külma pandud. Ometi suutis Thomas Higgins teha suurepärase kolmanda löögi vasakult vee tagant ja jättis endale suurepärase par’i võimaluse. Jegers paraku teise löögiga griini ei tabanud, kuid tegi korraliku chipi, kuid siis see juhtus… päev läbi oli kogenud iirlaste putterid päris kuumad ning läks seegi vajalik pikk putt ja trahviga par, mis seasid Jegersi suure pinge alla ja paraku seekord vajalikul putil tuli eksimus ja raja ning matši kaotus.

Aasta varem poolfinaalis Taani vastu, oli just ankrumees Higgins see „patuoinas“, kes kaotas Taani liidrile Kristina Hjort Bressumile teisel lisarajal ning lõpuks pidid iirlased kodumaal leppima neljanda kohaga. Seekord aga tegi meeskond suurepärase sünnipäevakingi meeskonna kapten Damien Coynele. Meeskonda kuulus muide kolm 30+ vanuses mängijat, kes samuti aastaid kuulunud koondisse. Sellega oldi turniiri kõige kogenum meeskond ning sellistes olukordades kogemused paraku maksavad. Hilisemates vestlustes Iirimaa esindajatega selgus, et nemad pole vanusepiirangu teed koondise moodustamisel läinud nagu paljud teised riigid on seda teinud.

Seega kokkuvõttes Iirimaale ajaloo seitsmes võit, viimatine pärines 2008. aastast, kui koosseisu kuulus teiste seas Shane Lowry. Turniir toimus Royal Park Golf & Country Clubis ning üheks aastaks oli I divisjoni tõusnud tollal ka Eesti meeskond. 2024. aastal, samas kohas peetud turniiril, õnnestus Eestil saada oma senine parim koht neljas, kuid nüüd kodupinnal siis ajaloo esimene medal – hõbe!

Meeskonna peatreeneri Goncalo Pinto ja mängijate kommentaarid.

Goncalo Pinto: „Olen uskumatult uhke selle üle, mida see meeskond Euroopa amatööride võistkondlikel meistrivõistlustel saavutas. Ajaloolise hõbemedali võitmine on märkimisväärne saavutus Eesti golfi jaoks ning peegeldab pühendumust, distsipliini ja iseloomu, mida iga mängija kogu nädala jooksul üles näitas.
Kasvasime päev-päevalt tugevamaks, astudes vastu Euroopa kõige tugevamatele koondistele, sealhulgas Hollandile, Prantsusmaale ja Iirimaale, keda kõiki peeti tiitlifavoriitideks. Mängijad võtsid iga väljakutse vastu suure vastupidavuse, enesekindluse ja usuga oma võimetesse.
Erilist tunnustust väärib Mattias Varjun, kes tegi suurepärase turniiri, lõpetades nädala kaotuseta ning täites otsustavat rolli mängiva kaptenina.
Lõpetuseks soovin tänada mängijaid ja kõiki, kes selle meeskonna tegemistesse panustasid. Mul on olnud suur au seda gruppi viimased seitse kuud juhendada ning olen siiralt tänulik, et sain olla osa nii erilisest hetkest Eesti golfi ajaloos.“

Kapten Mattias Varjun: „Erakordselt vägev lõpp ühele meie pikale teekonnale. Suurema osa poistega oleme neid võistlusi mänginud üle kümne aasta ja täpselt selle sama võistkonnaga neljandat korda. Aastate jooksul oleme alustanud kõige tagant teises divisjonis ja vaikselt aga kindlalt liikunud ülespoole. Mul on ülihea meel, et lausa kahel korral oleme suutnud oma võimed ka hästi realiseerida ja teinud tulemused, mis näitavad, et kuulume oma taseme poolest kindlalt Euroopa tippu. Eriti eriline oli teha meie parim sooritus kodupubliku ees ja toel. Usun, et suutsime pakkuda nii endale kui kaasaelajatele ühe unustamatu golfinädala. Suur tänu läheb poistele, kes terve nädala näitasid klassi nii golfipalli löömises kui ka kõiges seda ümbritsevas. Veel läheb tänu kõigile meie toetustiimis eesotsas Kristo, Gonçalo ja Joonasega. Ilma tugisüsteemita pole sellised saavutused võimalikud. Viimaks tänu kõigile pealtvaatajatele ja kaasaelajatele. Teie kohalolu ja toetust oli tunda igal sammul see nädal. Eesti golf hingas ja mängis kui üks ja seda oli suurepärane näha. Elagu Eesti!“

Carl Hellat: „Tiimide EM-id selleks ajaks läbi ja peaaegu lahkusime parima võimaliku tulemusega. Supertöö kogu tiimi poolt. Tänan ka kõiki kaasaelajaid ja loodetavasti oli teil sama pingeline, kui mitte hullem kui minul. Minul oli sisimas ainult eesmärk saada esimese kaheksa sekka ja sealt vähemalt esimene riik ära võita, kuid see mis meie tiim tegi oli megaületus. Mängu kohta nii palju, et iga päev läks paremaks. Match plays vahet poleks olnud mis riik vastu tuleb, kõik nad on tugevad. See aasta lihtsalt oli meil piisavalt kvaliteeti nendega mõõtu võtta ning jube suur tahtmine kõigile ära teha. Hetkeseisuga kõige meeldejäävam võistlus minu golfikarjääris.“

Kevin Christopher Jegers: „Enda mängu poolest jäin väga rahule. Suutsin rasketest hetkedest tagasi tulla ja võtta raja võite seal kus kõige rohkem vaja oli. Markusega foursome sujus meil hästi, esimesed kaks päeva sõitsime vastastest üle aga kahjuks viimane päev enam ei suutnud seda korrata. Single matchis lisarajadele minek oli mega ja see rahvamass kes kaasas kõndis tegi asja ainult paremaks. Proovisin seda nautida nii palju kui võimalik sest sellises olukorras väga tihti olla ei saa. Kahjuks pidin teisel lisarajal kaotuse vastu võtma, mis oli väga valus aga siiski olin õnnelik, et jõudsime nii kaugele ja et meil oli üldse võimalus mängida finaalis kuldmedali peale. Suured tänud kõikidele kes kohapeale tulid kaasa elama ja ka nendele kes kodudes vaatasid otseülekannet. Nüüd tagasi harjutama, sest on vaja veelgi paremaks saada.“

Markus Varjun: „Siiamaani minu elu üks vingemaid kogemusi, ning oma riiki esindada nii kõrgel tasemel ja veel super hästi mängida, see on midagi mis on hindamatu minule, ning jagada seda kogemust oma parimate sõpradega, on midagi mida ühegi summa eest osta ei saa. Suured suured tänud kõigile, kes meile kaasa elasid ja suured tänud kogu golfiliidule. Palju edu järgmistele noortele, kes hakkavad meeste koondist esindama ja kindlasti on euroopa amatööride tiimide meistrivõistlused see, mida me jääme kõige rohkem igatsema kui astume pro golfi.“

Ralf Johan Kivi: „EM-i meeskondlik hõbemedal on minu ja Eesti tiimi jaoks väga oluline saavutus. Meeskonnavaim oli kogu võistluse vältel tugev ning usun, et just see aitas meil keerulistel hetkedel kokku hoides edu saavutada.
Isiklikult ei jäänud ma löögimängu ringidega päris rahule – eriti putt oleks võinud olla parem. Samas andis match play formaat võimaluse alustada puhtalt lehelt ning seal tuli iga rada ja iga punkt eraldi välja võidelda.
Eriliselt hea meel on selle üle, et suutsin anda oma panuse Eesti koondise jõudmisse poolfinaali. Samuti finaal päeval foursome formaadist punkti tuua.
Võistlus oli suurepäraselt korraldatud ning väljak oli suurepärases seisukorras, vaatamata muutlikule ilmale. Sellel oli tõeline nauding mängida, korraldus maailmaklassist ning kirsiks muidugi otseülekanded Eesti golfi sõbra jaoks. Vaadates täna mängu järele, kiidan kommentaatorite Martin Järve ja Kristo Tohveri professionaalset tööd ning kõiki toetajaid, kes mind ja meeskonda olulistel hetkedel toetasid.“