EMV30: Merlin Palm: Eesti golfidünastia võib jätkuda ka kolmandas põlvkonnas
EMV kuld 2011 (229; +13); EMV hõbe 2010 (251; +35), 2012 (239; +23)
Viimati: EMV 2014 6. koht (255; +39)
„Ei ole tegelikult nii, et isa surus ja sundis,“ lükkab Merlin Palm resoluutselt ümber teooria, et Marko Palmi lapsena pole võimalikki golfist pääseda. „Muidugi venna ja isa mõju eksisteeris. Kogu aeg räägiti golfist, ent mind päris pikka aega ei kõnetanud see kaigastega vehkimine üldsegi. Alles kuskil 12‒13aastaselt hakkasin tõsisemalt proovima. Katsetusest sai hobi, hobist lemmikala ja edasi … kas just päris elukutse, aga igal juhul ala, milles tahtsin väga-väga tippu jõuda.“
Peale pere mängis Merlini eelistuste kujunemisel pirakat rolli esimene treener Enrico Villo. Mõne teist tüüpi juhendaja juures poleks neiu ilmselt oma senist kirge, kergejõustikku tagaplaanile jätnud. „Enrico oskas meid nii tehniliselt kui ka vaimselt golfis kiirelt edasi aidata. Tuli paar korda hästi välja, siis juba veel paremini ja veel paremini. Lisaks olid mul trennikaaslased, kellega saime väga headeks sõbrannadeks: Mari Hütsi, Annika Meos ja Lil Kuuli. Golfiväljakule mitte minna tundus võimatu. Ma päris kohe ei loobunud ka kergejõustikust, aga aina vähem aega selleks jagus paratamatult küll.“
Kas golfita oleks täna põhjust teha juttu hoopis Eesti meistriga kergejännis ja ehk oleks medalikapi sisu hoopis kirkam? „Ega ma polegi ise nii mõelnud. Kindlasti ei kahetse ma hetkekski golfi kasuks otsustamist. Jooksualadel, eriti keskmaadistantsidel, oleksin võib-olla tõesti ka medalite eest heidelnud. Kas karjäär kestnuks pikemalt kui golfis ja toonuks enam kulda-karda – ei oska oletada. Ja olen päris uhke ka selle üle, mis golfis õnnestus saavutada.“
Enda arvates alaga suhteliselt hilja alustanud Merlin lõi neiupõlves kõik golfiuksed igatahes pauguga lahti, mõne ehk kujundlikult väljendudes ka koos hingedega eest. 2010. aastal tegi sõbrannade tsunft Niitvälja poodiumil puhta vuugi: Lil Kuuli võitis (+33) Merlini (+35) ja Annika Meose (+37) ees. Järgmisel suvel jättis 17aastane Merlin trennikaaslased kaugele selja taha, pälvides +12ga ülikindlalt tiitli. Golfiajaloos esimest korda sai mõninga reservatsiooniga rääkida dünastiast, kus meistritiitlid on nii isa Marko Palmil kui ka tema tütardel Merlinil ja Mariliisil (viimasel rajamängus). Lisaks medal ka poeg Martenil, löögimängu pronks aastast 2012.
„Vanaisa juures on lastel golfivarustus juba olemas tõesti,“ vastab Merlin küsimusele, kas ka kolmas põlvkond püsib golfirajal. „Trennis nad veel ei käi. Saavad just 6- ja 8aastaseks, mis minu hinnangul ongi üpris paslik vanus golfiga veidi kontsentreeritumalt tegelema hakata.“ Endise tippmängija ja ka mitu aastat noortetreenerina töötanud ema seisukoht väärib ilmselt kõrva taha panemist.
Merlini paljulubavalt alanud golfikärjääri lõikas paraku vaid mõned hooajad hiljem läbi … skalpell. Juba Audentese spordikooli ajal häda tegema hakanud rannet tuli opereerida. Seejärel teist ka. Kui juba tundus, et vigastusetont sai alistatud, tuli vana häda uuesti kummitama. „Loomu poolest mul ongi nõrgad ja pisikesed käed. 2013. aastal vist sain viimati normaalselt golfi mängida. Edasi oli arstide hinnang karm – tipptasemel jätkates võib asi lõppeda pöördumatute tagajärgedega. Tervise nimel pidin mängimisest loobuma.“
Aga mitte golfist. Nagu enne sai märgitud, praktiseeris Merlin mõned aastad noori juhendades. 2019. aastal lõi emotsiooni ajel kaasa ka rajamängu meistrivõistlustel. „Madistasime õega pea viimaste radadeni välja hämmastavalt tasavägiselt. Oli väga tore ja samas pingeline. Temal ehk veidi rohkemgi. Lõpuks võitis esikoha ikkagi sportlane, aga näpsasin vanade kogemuste najal hõbeda. Oli igati tore, pingerohke ja motiveeriv,“ vihjab Merlin, et nii mõnigi vinge võistlus võib elus veel ette tulla. „See magusvalus tunne … närv, mis esimese löögi eel kehas suriseb. Algusaastatel jätkus seda mõnikord päeva või terve võistluse lõpunigi. Need mälestused kaaluvad kõik medalid üles.“
Golfijuttu jätkuks ju kauemakski; räägiks, kui kirglikult elab Merlin kaasa endisele verinoorele rivaalile ja tänavusele favoriidile Anete Liis Adulile, või meenutaks ideaalilähedast lahingut Saaremaalt, mil kõigil kolmel ringil algas löökide summa 7ga ja kuidas Niitväljal kord äiksega … ent kolmas põlvkond ei sirgu medalivääriliseks endistest aegadest heietades ning emal on alati midagi teha. Ja tegemata.
Tekst: Rasmus Rekand
Fotod: Mats Soomre
