EMV30: Mait Schmidti eesmärk – kõndida golfi mängides ümber maakera

Foto: Mati Hiis

EMV hõbe 2002 (160; +16); EMV pronks 1996 (176; +32), 1997 (164; +20), 1999 (167; +23)
Viimati: EMV 2022 MC

Üks esimesi Eesti golfimängijaid Mait Schmidt ei pruugi täpselt mäletada, kuidas ta meistrivõistlustel medaliteni jõudis, aga sellest pole lugu: ta avab ühe oma viiest suure formaadiga kaustikust ja loeb märkmetest, mis tol aastal juhtus.
Tänapäeva inimesed talletavad infot reeglina arvutifaili, aga Schmidt pole seda teed läinud: „Ei taha. Kui päeviku lahti löön ja loen … Siiamaani kirjutan käsitsi.“
Schmidt on erialalt ehitusinsener. „Selles ametis peab olema täpne ja korralik, muidu ei seisaks maja püsti. Sama põhjalikult hakkasin golfiga tegelema. Näe, siin on kirjas, et Niitväljal tegin esimese mänguringi 6. augustil 1993, kuid varem olin kaks korda mänginud Soomes. Esimese hooaja parim tulemus oli 103 lööki,“ võib Schmidt täna täpselt kirjeldada, sest kõik on talletatud.

Spordimehe taust ja golfi õpperaamat aitasid järjele

„Konkurents oli tollal ikka hõre,“ meenutas Schmidt esimesi Eesti meistrivõistlusi. „Olin enne sporti teinud, mänginud korvpalli, tegelenud kergejõustiku ja karatega. Valdek Apivalal oli jooksja taust. Endised spordimehed tabasid kiiremini ära, kuidas keha kontrollida. Treenerit tollal polnud, YouTube’i videoid ka mitte. Vaatasin raamatust löögiasendeid, kuid nii andekas ka polnud, et ingliskeelsest tekstist kohe aru saada, kuidas sving tehniliselt, bioloogiliselt ja füüsiliselt käib. Kogemuse pealt hindasime palli lennu trajektoori.“
Selliseid golfikogemusi, nagu Jaan Martinson oli saanud USAs pesapalli stažeerides, Schmidtil polnud. „Käisin 1991. aastal Ameerikas ja sõitsime ka golfiväljakutest mööda. Aga ei tundnud tollal isegi huvi, mis mängu seal mängitakse,“ rääkis Schmidt.
Esimestel meistrivõistlustel (1994) oli Schmidt 11. kohaga parim kodueestlane. Hiljem sai ta kolm pronksi ja hõbeda. Schmidt usub, et vähemalt korra võis tal kuld kaduma minna ebaõnne tõttu. „1997. aastal jagasin avapäeva järel 79 löögiga esikohta, alustasin võistlust kahe par’i ja birdie’ga. Kuid teisel päeval sain toidumürgituse. Olen päevikusse kirjutanud, et kullavõimalus oli suurepärane,“ rääkis Schmidt, kes kaotas kolme löögiga Tiit Kasele ja kahega Martinsonile.
Schmidt oli Eesti golfi esimestel aastatel üks parimaid puttamises, aga pikad löögid olid tal pearivaalide omadest lühemad. „Mäletan, et Marko Palm ütles, et kui temal oleks minu puttamisoskus, võiks ta absoluutsesse tippu jõuda,“ meenutas Schmidt.

Loodab saada sajakordseks internatsionaaliks

2002. aastal kaotas Schmidt kahe löögiga Gert Velsbergile, aga oli teise kohaga rahul. „Kaks paremat said siis automaatselt Malaisias peetud MMile,“ ütles Schmidt. „Välisvõistustel olen nüüdseks esindanud Eestit 95 korda.“ Seegi arv on võetud kaustikust ja Schmidt loodab seenioride tiitlivõistluste abil sada täis saada: „Siis võin öelda nagu jalgpallurid, et olen Eesti sajakordne internatsionaal.“
Kodustel tiitlivõistlustel on Schmidt mänginud 65 korda ja saanud 21 medalit. Löögimängu neljale medalile on arvestuses lisatud rajamängu, klubide ja seenioride meistrivõistluste autasud. 2017. aastal ei osalenud Schmidt puusaoperatsiooni tõttu löögimängu tšempionaadil, aga rajamängu meistrivõistlustel mängis. Nii loeb ta ise, et ükski hooaeg pole vahele jäänud.

Oma väljaku rajaja

Schmidt oli Niitvälja esimene kapten aastatel 1994‒2004, aga tegi uue valiku, kui valmis Jõelähtme ehk EGCC väljak. „Tahtsin ikkagi teha oma golfiväljaku,“ põhjendas Schmidt. „Praegu on EGCC aktsiapakist pool minu kontrolli all ja loomulikult olen siis ka klubi mängija.“
Ülikooli ajal mängis Schmidt aktiivselt malet, aga naasis mõttemängu juurde kümmekond aastat tagasi. „Olen males võitnud ka seenioride medali. Kunagi olid mul karates individuaalne hõbe ja võistkondlik kuld. Nii võib need lisada 21 golfimedalile,“ muigas Schmidt.
Aktiivsed spordialad on Schmidtil jäänud tagaplaanile, aga ta peab golfi teiste pallimängudega võrreldes raskemaks. Vähemalt vaimselt. „Mujal mängudes keegi ründab sind. Võrkpallis ja tennises otseselt mitte, aga sinu mäng sõltub vastase löögist. Tegevus toimub kiirelt, aga golfis on aega mõelda. See ongi mentaalselt suur probleem – mõtled enda löögile või vastase heale löögile. Golfis peaksid olema loomult ükskõikne ja mitte hoolima sellest, mis toimub väljakul.“
Eesmärke jagub Schmidtil endiselt. „Üks erilisi asju golfis on playing under your age. Praegu, 62aastasena, peaksin mängima 61 lööki, aga mu elu parim ringi tulemus on 67. Tänavu olen mänginud 72, aga kas suudaks sama kümne aasta pärast?“ arutles Schmidt ja leidis, et alla oma vanuse tuleb ehk parim võimalus mängida 15‒20 aasta pärast.
Schmidt usub, et on 80aastaselt veel golfar ja nii kaua, kuni pääseb handicap’iga Eesti meistrivõistlustele, kavatseb ta neist osa võtta. „Homme (intervjuujärgsel päeval, 20. juunil – toim) mängin oma 3200. mänguringi, kõik need on päevikutes kirjas. Kuna maakera ümbermõõt on 40 075 kilomeetrit, oleks eesmärk mängida 4007 ringi ‒ siis oleksin golfipalliga liikunud ümber maakera,“ lisas Schmidt, arvestades väljaku läbimise pikkuseks 10 km.

Tekst: Ants Põldoja
Fotod: Mati Hiis