Margus Raha: aga äkki näitab meie edukust hoopis golfimängijate arv?
Meil on hea meel teiega jagada lugu, mis ilmus Äripäevas läbi viidava arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Mida edukam riik, seda rohkem golfimängijaid. Või siis annab golfi harrastamine eelduse olla tervem ja krapsakama ühiskonnaliige, mis omakorda on eelduseks edukamale ja tervemale riigile, kirjutab Margus Raha arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Millega mõõta riigi edukust? Kas mõõdupuuks võiks olla SKP, õnneindeks või mõni muu kõrge koht erinevates edetabelites? Äkki sobiks kaudseks näitajaks golfimängijate arvu suhe riigi elanikkonda? Ehk siis: mida edukam on riik, seda rohkem inimesi, kes saavad omale golfi mängimist lubada.
Aga kas ainult edukad mängivad golfi? Võidakse väita, et kui mängid golfi, ju siis on raha palju, ja kui on palju raha, siis järelikult oled edukas. Või on sul hoopis vedanud päranduse või lotoga. Sellist suhtumist võib ette tulla nii mõneski riigis ja olen seda ka omal nahal kogenud. “Vau, mängid golfi – oled vist rikas pensionär või muidu rantjee!”
Samas, võiks vist küll nii väita, et mida edukam riik, seda rohkem golfi harrastajaid ja golfiväljakuid. Kuid näiteks Iisraelis on praegu ainult üks väljak, aga Eestis seitse täismõõdulist väljakut, lisaks veel väiksemad väljakud golfiklubides täismõõduliste kõrval ja mõned kogukonna väljakud, mis eksisteerivad rajajate entusiasmil.
Iisraeli väljakute vähesust seletatakse siiski muuga kui edukuse puudumisega. Põhjuseks nimelt… vesi, või õigemini veepuudus.
Mitte nii kallis, kui võiks arvata
Aga kuidas on siiski Eestiga? Külastage mõnda golfiklubi suvel nädalavahetusel ja vaadake, mis toimub: mängivad/harjutavad lapsed, teismelised, noored-vanad, pered. Peame olema vähemalt natukenegi edukad, muidu sellist pilti ei avaneks.
Jah, golf nõuab aega ja ka raha, aga viimast üldse mitte nii palju, kui eelarvamus laseks arvata. Raha läheb põhiliselt varustusele, aga alustaja ei pea kohe ostma viimase sõna varustust ja algajatele on varustus klubi poolt alustaja paketi hinna sees. Muidugi, golfis maksab mänguõigus, kuid seda saab soetada ka järelmaksuga. Maksavad veel treeningud ja võistlused.
Ka aeg on raha ning golfis seda kulub, aga ka siin on variatsioonid. Näiteks: kas mängida 18-rajalist täisväljakut või ainult poolt sellest. Suvel saab teha täis- või poolringi, alustades varahommikul, laadides ennast nii algavaks tööpäevaks. Ning kellel kiire ja töökorraldus võimaldab, saab päeva esimese netikoosoleku tehtud klubimajas, aurava kohvitassi ja omletiga.
Tutvuste loomise paik
Miks siis ikkagi harrastada seda mängu?
Vähemalt Eestis on golf sport, mis sobib igaühele, olenemata vanusest või soost. Golfi saab harrastada üksi, lemmikloomaga või terve perega ning golfimäng paneb sind proovile nii füüsiliselt kui vaimselt.
Mida see mäng siis meile täpsemalt annab? Esiteks: golfamine panustab meie füüsilisse ja vaimsesse tervisesse. Golf on üldiselt zen-mäng, kuid siiski võib mõne emotsionaalselt ülesköetud golfari kepp leida tee raja ääres asuvasse tiiki. Sellised mängijad peaksid ennem järjekordset mänguringi hingamisharjutustega tegelema. On ka vandumist ja ka ülevoolavaid emotsioone õnnestunud sooritusest. Mida iganes sa ka teed, sa ei tohi segada kaasmängijaid!
Füüsilise tervise puhul tuleks märkida, et keskmiselt mängitakse täisväljakut neli tundi veidi kõrgendatud pulsiga, mis annab mõõduka koormuse südamele. Läbitakse 8-10 km (sõltub, kui “otse” mängitakse), mis tähendab umbes 12 000 sammu, lisaks vehitakse golfikepiga, mis annab toonust lihastele. Põletatakse paartuhat kalorit. Kõike seda tehakse värskes õhus nii päikeselise, tuulise kui ka vihmase ilmaga. Seejuures on oluline sobiv riietus.
Teiseks on golf nagu male: tuleb strateegiliselt ette mõelda, kuidas ja kuhu tahad oma palli järgmiseks positsioneerida, kuidas “ründad” lippu. Vaimusilmas kujutad oma lööke ette, tuleb hästi keskenduda, jälgides oma kehaasendit ja löögi tehnikat.
Kolmandaks: golf arendab suhtlust, eriti, kui mängida võõrastega, ja aitab luua uusi kontakte. Pole saladus, et golfi mängivad paljud ettevõtjad, aga ka riigiametnikud. Mängijate hulgas on sõjaväelasi, arste, õpetajaid, treenereid ja tudengeid/õpilasi. Golfarid on oma olekult üldiselt avatud ning tänu sellele tekib uusi tutvusi ja kasulikke kontakte kergesti. Golfirajal üheskoos mängides on rahulikult aega tutvuda.
Golf sobib ka töökollektiivi tervislikuks ajaveetmiseks. Saab teha koosviibimisi, mis algavad paaritunnise golfidemoga, millele järgneb koosolek ühislõunaga. Värske õhk annab energiat ja paneb aju tööle.
Aga mida teha talvel?
Kui talved on lumevaesed, siis saab ka talvel mängida. Eestis kestab ametlik hooaeg 1. aprillist 1. novembrini, kuid kui ilm lubab, siis saab mängida lume tulekuni ja kevadel esimesel võimalusel (sel aastal alates märtsi kolmandast nädalast). Mõne aasta tagune lumeta talv lubas jaanuaris-veebruaris teha suvega võrreldava sagedusega golfiringe.
Teised võimalused on harjutada või mängida golfisimulaatoritel (tõsi, jalutamine jääb ära) või siis sõita soojemale maale mängima. Ka oma talvise soojamaa perepuhkuse ajal võib külastada ja mängida päev-paar mõnel kohalikul golfiväljakul. Talv on ka hea aeg ennast suveks golfivormi ajamiseks sisetreeningute läbi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mida edukam on riik, seda rohkem golfimängijaid. Või siis annab golfi harrastamine eelduse olla tervem ja krapsakama ühiskonnaliige, mis omakorda on eelduseks edukamale ja tervemale riigile.
Loo originaal leitav siit.
