Martin Järve oma lühikesest talvisest laagrist Hispaanias

Martin järve geckosLendasin 20. jaanuaril Hispaaniasse, et treenida seal kaks ja pool nädalat Gecko Elite Players Academy’s ja mängida ka kahte Gecko Touri osavõistlust. Laagri eesmärgiks oli taastada mängutunnet ning hankida akadeemia treeneritelt uusi teadmisi.

Esiteks annan ülevaate oma treeningutest akadeemias. Akadeemias käis treening programmi järgi. Kuna akadeemia on tugevalt seotud Gecko Touri võistlusega, siis on iganädalane programm jaotatud võistlusteks valmistumiseks ja eelmiste mänguringide kitsaskohtade parandamiseks, kuid võistlustest ja nendeks valmistumisest kirjutan järgmises lõigus. Akadeemia ei ole seotud ühegi väljaku ega harjutusalaga, seega valitakse treeningpaik n-ö vastavalt vajadusele. Mõni päev toimus treening range’il, mõni päev aga ainult lähimängualadel. Antud akadeemia ei ole mõeldud tehnika lihvimiseks ega ümberkujundamiseks, seega ei keskenduta harjutades tehnilistele elementidele, vaid mängusimulatsioonile, eri tüüpi löökide harjutamisele ja kujutlusvõime kasutamisele. Väga kasulikud olid harjutuspäevad, kus käisime mängimas väljakut, kus on vaid 9 rada ja kõik on par 3-ed. Esiteks oli par 3 väljak hea treening lähimängule, kuna rajad olid lühemate keppidega läbitavad ja keskenduda tuli täpsetele löökidele nii suuna kui ka pikkuse osas. Eriti just pikkuse osas, sest tuurimängijaid eristab tavamängijast eelkõige just oma löökide pikkuste kontrollimine. Teiseks on par 3 väljakul hea treenida, sest nendel saab teha erinevaid mängulisi harjutusi. Näiteks oli üheks harjutuseks griinist mööda löömine ja pari päästmine. Seda on hea teha par 3 väljakul just sellepärast, et kuna radade pikkused on lühemad kui tavalisel väljakul, suudab mängija lihtsama vaevaga leida üles kohad, kuhu eksides on pari kõige lihtsam päästa. Akadeemiaga treenides sain harjutamise osas kindlasti targemaks. Ennast näiteks tuues võin öelda, et olen varasematel hooaegadel harjutades pannud liiga palju rõhku golfitehnikale. Ma ei väida, et golfitehnika ei oleks tähtis, kuid hea tulemuse tegemine ei sõltu ainult tehnikast, vaid faktoritest nagu keskendumine, enese usaldamine, positiivne olek, hea mänguplaan jpm. Eventuaalselt loeb golfis ikkagi number, mis on tulemuskaardil kirjas, seega peaks golfimängija fookus olema ikkagi võimalikult väheste löökidega palli auku saamine.

järve ja sanderTeiseks kirjutan võistlusteks valmistumisest ja enda tulemustest. Tagasi vaadates sain ma kõige rohkem kasu sellest laagrist just võistlusteks valmistumise osas. Akadeemia üks treeneritest, Nick Lane, käib harjutusringidel mängijatega kaasas ja annab näpunäiteid mänguplaani koostamise ja strokesaver’ite (paberkandjal rajakaart) kohta. Jällegi end näiteks tuues saan öelda, et varasemalt olen harjutusringidele lähenenud nagu treeninguks võistlusele. Tegelikkuses peaks võtma harjutusringe kui autorallis legendi koostamist. Esimene asi, mis mulle ka esimesel võistlusel palju kasu tõi, on iga löögi kirja panemine. Ma ei mõtle selle all n-ö “skoori arvestamist”, aga iga löögi puhul tuleb üles märkida, et kas palli lend oli draw või fade, kust ja kui palju oli tuult, mitu meetrit löök lendas ja ka millise tugevusega löök löödi (kas poolik, kolmveerand jne). See annab mängijale ülevaate oma tegelikest löögipikkustest rajal mängides ja ka löögipikkused erinevate vintide korral. Kui see tundub liiga mõttetu tegevus siis mõtelgem selle peale, et kas hooaja alguses lendab raud 7 sama kaugele kui hooaja lõpus? Miks ma esimesel võistluspäeval löön raud 9-ga 135 m, aga viimasel päeval 128m? Kas meile jääb alati meelde, et kui palju muudab mõne raja kõrguste vahe meie löögipikkust? Toon enda kohta veel ühe näite. Rajal mängides on minu peamine fookus predominantselt sellel, et kui kaugel on lipp. Seega võtan ma oma kaugusmõõdiku, mõõdan kauguse lipust, vaatan tuule suunda ja tugevust ning sooritan löögi. Tegelikkuses tuleks mõõta kaugus lipust, seejärel oma rajakaardi ja lipupositsioonide lehekese põhjal teha kaalutletud otsus, et mis kepiga lüües jään ma kindla peale griinile ja millisest positsioonist jääb mul eksimuse korral kõige lihtsam järgmine löök. Tundub enesestmõistetav ja lihtne, kuid kui seda teha pealiskaudselt tekib paratamatult tulemuskaardile kõrgem number. Mängisin kahte Gecko Touri osavõistlust. Esimene nendest toimus väljakutel Atalaya Old Course ja Rio Real. Mõlema ringi tulemus oli 73, mis kulmineerus MC-ga ehk viimasele päevale pääseda ei õnnestunud. Õnneks suutsin olla amatööridest piisavalt kõrgel kohal, et viimane päev mitteametlikult kaasa mängida. Jäin võistlusega rahule, kuna mägnisin kindlalt ning eksimused olid minimaalsed. Teine võistlus toimus Alcaidesa Links & Heathland väljakutel. Tulemused olid vastavalt 76 ja 81. Jällegi valmistas raskusi lähimängu tunnetus ja viimasel päeval jäin lihtsalt tuulele alla ning vastu tuli võtta järjekorde MC. Õnneks sain viimase päeva jällegi mitteametlikult kaasa mängida. Võistlused olid selle laagri juures väga kasulikud, sest seal sain võistlusolukorras uusi teadmisi rakendada ja katsetada.

Kokkuvõtlikult oli see mulle väga õpetlik laager ja soovitan kõigile, kes Gecko Elite Players Academy’sse minna on mõelnud või plaaninud kindlasti minna. Lõpetuseks sooviksin tänada Eesti Golfi Liitu ja oma vanemaid, kes selle laagri võimalikuks tegid!

Martin Järve