Meestekoondise mentaalsed treeningud uue abilisega
Alates juuli teisest poolest on Eesti meeste koondisega hakanud koostööd tegema kauaaegne koondiseliige Egert Põldma. Arutelu käigus EGLi saavutustoimkonna juhi Marko Palmiga ja peatreener Enrico Villoga selgus, et arvestades meie tänaste koondislaste taset on edasiminekuks ja oma võimete maksimaliseerimiseks vajadus hakata tegelema mentaalse treeninguga, pideva eneseanalüüsiga ning läbi hakata viima kvaliteetsemat ja eesmärgipärasemat treeningut. Hetkel on peatreener Enrico Villo ja koondise mängijad asjade käiguga rahul, küll aga saab parema ülevaate sellise lähenemise efektiivsusest 5-6 nädala pärast, kui toimuvad hooaja tähtsaimad võistlused.
Põldma võttis oma ideed ja mõtted kokku järgnevalt:
„Kuna minu eesmärgiks ei ole enam aastaid saada maailma tippgolfariks, tuli leida endale uued sihid ja eesmärgid. Olles tükk aega õppinud psühholoogiat on mul nüüdseks selge suund süvendada teadmisi spordipsühholoogia valdkonnas. Olen viimased aasta aega seda kõrvalt hoolega juurde õppinud ning samuti aitas mind aastaid tagasi Inglismaal õppides Walesi rahvuskoondise mental coach Matthew Ellis. Tegu on endise profimängijaga, kes on teinud koostööd mitme maailma Top 100 mängijaga. Temalt õppisin vast kõige enam mentaalse poole arendamise tehnikaid ning kontaktis olen temaga siiani. Arvestades oma kogemustepagasit on lihtne tuua paralleele ka enda valest käitumisest ja harjutamisest nooremas eas, mis tõenäoliselt saigi saatuslikuks minu mängijakarjääri lõppemisele. Minu psühholoogia-alane haridustee bakalaureuse tasemel saab lõpu järgmise aasta kevadel, kuid vajadus oma teadmisi rakendada selles valdkonnas juba praegusel hetkel andis eriti tunda juuli alguses Tšehhis toimunud 2. divisjoni Euroopa meeskondlikel meistrivõistlustel, kus täitsin kapteni rolli.
Kuigi meeskonna esitusega võis igati rahule jääda, on teada, et see ei ole nende mängijate lagi. See sai kinnitust ka omavahelistes vestlustes, kus ilmnes, et mõni mängijatest ei olnud esimesel tiil piisavalt psühholoogiliselt valmis võistlustulle astuma ja seetõttu mõne löögi esimestel radadel ära andis või siis nõudis endalt viimasel rajal kindlat birdie’t ning tuli hoopis tupla’ga tulema. See ei ole kriitika mängijate suunas või vabandus, et paremat tulemust ei tulnud. See on võimalus õppimiseks ja arenemiseks. Tähelepanu tuleb suunata aga faktile, et meie golfimaastikul ei ole olnud spordipsühholoogia-alaste teadmistega inimest, kes oleks võinud aidata mängijatel taolisi vaimseid eksimusi ennetada.
Me ei saa oodata, et iga mängija on vaimselt perfektne. Mentaalne pool vajab sama palju tööd ja tähelepanu kui füüsiline pool, sest võistlussituatsioonis edukate soorituste tegemiseks ja oma kehaliste võimete täielikuks realiseerimiseks on vaja kõrget enesekindlust, täielikku keskendumist ja positiivsete mõtete kogemist. Kui me räägime omadustest või konstruktidest nagu motivatsioon, enesekindlus, mõtete kontroll, enesest teadlikolek või tähelepanelikkus, siis me räägime tegelikult oskustest, mida on võimalik treenida. Psühholoogiline treening kujutabki endast nende samade psühholoogiliste oskuste treenimist, kasutades erinevaid tehnikaid ja strateegiaid. Samuti soovin, et mängijad hakkaksid senisest suuremat tähelepanu pöörama eneseanalüüsile. Inimene õpib kogemusest ja igat eksimust tuleb kohelda kui võimalust saada paremaks. Sellele üritan ma rõhuda ja selle kallal mängijatega palju tööd teha.
Tuleb meeles pidada, et spordipsühholoogia rakenduslik pool tegelebki enamasti soorituse psühholoogiliste alustega ning sellega, kuidas oma oskuseid või võimeid kõige efektiivsemalt ära kasutada. Aga oluliseks pean ka kvaliteetset treeningut ehk kuidas neid oskusi kõige paremini omandada. Tahan koondislastele teha selgeks, et head mängijat halvast eristab oskus palliga manipuleerida. Oskus kontrollida löögi pikkust, kõrgust ja vinti erinevate keppidega on suurepärase golfimängija eelduseks. Ma ei ole näinud, et selle kallal piisavalt tööd tehakse.“
Põldma aitab koondist kuni septembri lõpuni kui suvine hooaeg lõpu saab.
