Noormeestele ajalooline medal
Hommikupoole mängiti Pravetsi golfiväljakul foursome ning Eesti ja Poola seis jäi 1:1, kuna Richard Teder/Ralf Johan Kivi võitsid oma mängu 2&1, kuid Ruut Kangust/Rauno Pikk paraku kaotasid 4&3. Seega jäi kõik pärastlõunaste individuaalsete matšide otsustada. Pärastlõunastes matšides sai kõige kiiremini oma vastasega hakkama Teder, kes purustas oma vastase 8&6. Esimesed üheksa rada mängis Richard seejuures -6. Kui Ralf Johan Kivi oli oma vastase alistanud 6&4 ning Karl Kreevs 3&2, oli võitja selge ning Rauno Pikka matš võis viigiga lõppeda. Ainsa kaotuse pidi vastu võtma Ruut Kangust (4&2). Tulemused
Finaalis alistas Belgia Slovakkia 5:2. Mõlemad finalistid kindlustasid endale koha järgmiseks aastaks esimesse divisjoni. Eesti peab paraku kiruma Šveitsi, kes ei jäänud I divisjonis sel aastal 13 parema hulka. Paraku kuna Šveits korraldab järgmisel aastal I divisjoni võistlust säilis neile koht ilma 13 parema hulgas olemata.
I divisjoni võitis kodus mänginud Saksamaa, kes alistas finaalis Inglismaa 4,5:2,5. Pronksmedalid rändavad Hispaaniassse, kes sai jagu Rootsist 4:3. Saksamaast sai esimene tiim võistluse 25-aastase ajaloo juures, kes on U18 võistlusel kaitsnud Euroopa meistritiitlit.
Mängijate ja treeneri kommentaar:
Richard Teder: “Väljak oli üleüldiselt heas korras, griinid olid head ja fairwayd olid ka heas korras. Ilm oli üsna tuulevaba kuna väljak asus orus. Olen enda mänguga väga rahul, suutsin löögimängus ikkagi vältida üle par’i mängimist. Kahjuks jäi üks foursome võitmata kuna tegime taktikalise vea Slovakkia vastu. Sain selle võistlusega väga palju targemaks ja sain ka aru kust teatud apsud sisse tulevad ning suutsin panna viimases match plays väga hea mängu kokku võites 8&6, mängides esimese poole 6 alla raja par’i. Tiimi koostöö oli suurepärane. Kahjuks jäi see minu viimaseks U18 tiimi EMiks.”
Ralf Johan Kivi (kapten): “EGA võistlusi mängida on alati hea, rahvusvaheline kogemus. Pravetsi väljak pakkus omajagu väljakutseid: eksimisruumi ei olnud ja griinid vajasid harjumist. Löögimängu esimesel päeval ei saanud mängu kohe käima, kuid mida rada edasi, seda paremini hakkas tulema. Poolfinaalis oli vastas tugeva kvalifikatsiooni mänginud Slovakkia. Hommikustes foursome mängudes edu saanud slovakid ei jätnud meie meeskonnale võimalust ka individuaalsetes ja võtsid kindla võidu. 3.-4. koha mängus teadsime, et suudame võita. Võtsime kindlalt võidu üksikutes matchplaydes ja võitsime pronksi. Esialgse info kohaselt pidi kolmas koht tagama koha I divisjonis. See oli meie eesmärk. Kahju, et nii ei läinud. Järgmisel aastal uus võimalus. Enda mänguga jäin kokkuvõttes rahule. Hea meel on, et võitsin ka mõlemad indivudaalsed matchplayd.”
Rauno Pikk: “Väljak oli heas korras ja ilusasti hooldatud. Vaated mägedest tegid selle väljaku väga omapäraseks. Rajad olid üsna kitsad ning eksimusruumi vähe. Griinid olid kiiruse poolest normaalsed ning ühtlased. Bunkritesse sattuda ei tohi – väga pehmed ning pidevalt praemunas. Vedas mind väljakul alt minu avalöögid. Enesekindlus tiiboksis oli madal ning oli pidev hirm palli ära kaotamise suhtes. Ülejäänud mäng oli üsna normaalne – lähestumised stabiilsed ning puttamine normaalne. Õnneks oli ilm väga hea, ainult viimasel päeval mängisime küll vihmaga aga saime kõik ikkagi ilusasti hakkama.”
Ruut Kangust: “Väljak oli üldiselt heas korras, griinid ühtlased ning piisavalt kiired. Mängu tegi raskeks kitsad rajad ja kõvad griinid ning väga pehme liiv bunkris. Ilmateade lubas vihma aga meil enamjaolt vedas oli päikeseline ja tuulevaikne, kuigi viimane päev saime ikkagi vihma. Vastased ei mänginud suurepärast golfi, pigem ise ei mänginud kõige paremini. Võistlus oli hästi korraldatud. Kahjuks piirdusime kolmanda kohaga ning jäime napilt I divisjonist välja aga järgmine aasta saab seda viga parandada.”
Karl Kreevs: “Väljak oli väga heas seisukorras ja väljaku enda layout oli ka väga huvitav. Meil vedas kõvasti ka ilmaga, ilmateade näitas peaaegu igapäev vihma aga tegelikult sadas ainult üks päev. Enda mänguga ma kindlasti täielikult rahule ei jäänud aga eks oli ka väike pinge kuna tegu oli mu esimese nii suure võistlusega ja see andis kindlasti hea kogemuse edaspidiseks. Matchplays Poola vastu suutsin aga õnneks ennast kokku võtta ja alistada vastase 3&2, seejuures mängides esimene pool üks alla raja par’i. Minu jaoks oli väga huvitav kogemus mängida teiste riikide esindajatega. Meeskonnana täitsime tegelikult enda eesmärgi, kuid kahjuks divisjon I me ei pääsenud. Meeskonna sisene meeleolu oli väga hea ja mul on väga hea meel, et sain sellest osa olla.”
Rasmus Kivila: “Mulle väga meeldis väljak ja selle kujundus. Väljaku griinid olid väga erinevad mõni oli kiirem ja mõni aeglasem aga muidu ühtlased ja oli võimalik välja lugeda griini kaldeid. Esimesel päeval oli minu mäng üsna halb, kuna ei suutnud hakkama saada draiveri ja raudade löökidega aga lähimäng selle juures väga hea. Teisel päeval olid mu löögid väga head, kuid ei suutnud esimene pool ennast kokkuvõtta. Teine pool aga võtsin ennast kokku ja suutsin mängida. Vastane kelle vastu ma mängisin matchplayd oli väga hea mängija ja minu arust suutsin ma talle päris hästi vastu panna. Turniiri juures mulle ei meeldinud algne hotell kuhu me läksime, sest toas polnud konditsioneeri, mille tõttu tuli hoida akent lahti ja õhtul kui magama tahtsime minna ei olnud õues öörahu. Kogu lärm, mis tuli õuest tuli otse tuppa, millepärast ei saanud ka väga hästi magada. Turniir ise oli enam vähem ette valmistatud, kuigi saime ainult ühe kapi kogu tiimi peale. Hea asi ole see, et toit mis seal osta sai oli väga maitsev. Kokkuvõtteks mulle tegelikult väga meeldis võistlus ja selle võistluse väljak.”
Egeti Liiv (treener): “Bulgaarias olev Pravetsi golfiväljak oli suhteliselt pikk (ca 6500m) tagatiidelt. Väljak ise oli heas korras, kuid petlik mõndade kohtade pealt: näiteks griini kiirus, tuule täpne suund ja tugevus. Samuti tuli arvestada, et ka pall lendab kaugemale. Võistlus läks meil kokkuvõttes paremini, kui eelmine aasta. Eelmine aasta saime löögimängudes neljanda asetuse matchplayde poolfinaaliks, see aasta aga kolmanda. Esimene matchplay voor Slovakia vastu ei läinud meil kõige paremini: raskusi tekkis meil löögipikkustega, avalöökide suhtes, lähimängus ja natuke tuli ette ka ebaõnne. Slovakia meeskonnas oli aga nende asjade suhtes parem päev. Päeva tulemuseks: Slovakkia 6 võitu – Eesti 1 võit. Teise päeva matchplays Poola vastu aga võtsime suurest tagasilöögist ennast kokku ja armu enam ei andnud. Poisid leidsid enda löögid üles ja andsid endast kõik. Richard näiteks võitles võistluspäevadel puttamisega, kuid individuaalse rajamängu ajal Poola vastu sai ta griinidega sõbraks ja mängis esimesed üheksa rada -6. Teiseks tugevaks üllatajaks oli Karl Kreevs: esimese kahe päeva löögimäng ei läinud just kõige paremini. Eks närv oli sees ja toimus ka ülemõtlemist. Kolmandal päeval tegi mängust puhkuse ning oli caddiena meeskonnale abiks. Kreevs läks aga Poola vastu minnes kokku nende ühe parima mängijaga ja tegi talle tuule alla, mängides esimese poole löökide suhtes -1. Kokkuvõttes on hea meel, et poisid tulid esimest korda U18 divisjon II võistlusel esikolmikusse. Kindlasti tuli ette ka õppimiskohti, mida ja kuidas paremini saaks teha, et järgmine aasta veel paremini mängida ja tõusta juba veel kõrgemale.”
