Tagasivaade 9-13.september Jaapanis toimunud MM’le.

Jaapani MM’le vaatavad tagasi Martin Järve, Sander Aadusaar, Marten Palm ja treener Enrico Villo.

Martin Järve mõtisklus “Need kaks nädalat, mis me Jaapanis veetsime olid väga elamusterohked. Toon siinkohal välja mõned aspektid, mis selle võistluse ja reisi eriliseks tegid.

Mainida tuleks kindlasti suurt olustiku muutust. Umbes sama suur vahe nagu on distants Eestist Jaapanisse on vahe ka vastavate rahvaste kultuuridel. Müügiautomaatidest saadavatest hot dog’idest kuni tänukirjadeni, mis anti kokatädi poolt mängijatele, et tal üldse viimastele kokata võimalus oli sai läbi kogetud. Nii lahkes ja abivalmis keskkonnas pole ma varem viibinud. Seda kõike on raske nii paberil kui läbi sõna edasi anda.

Teine, vähemalt sama, kui mitte tähtsam osa oli võistluse korraldus. Võistluse organiseerituse tase ja korraldus oli pea, et idülliline. Tagasi vaadates ei oskaks ise midagi paremini teha. Range’l said valida Titleisti, Srixoni või Bridgestone pallide vahel. Kiire ja pidev transport hotelli, klubihoone ja harjutusalade vahel.

Väljakud olid kvaliteedi ja konditsiooni poolest parimad, mida eales mänginud olen. Tii-alad olid kui sügisesed greenid Eestis ja võite juba arvata millised olid greenid ise. Stimp oli läbi nädala 11 ( võrdluseks, et Augusta National väljakul umbes 12 ). Greenide kiirus oli sama igal greenil, mitte ei varieerunud väljakute, ega radade vahetudes. Rough oli nagu Tour Standard väljakutel ikka – tihe ning nõudis head ja täpset sooritust.

Viimasena jõuame tulemuse juurde. Meie tulemus tiimina jäi +38, mis andis meile 57. koha. Riike oli võistlemas 67. See ei olnud tulemus, millega saaks rahule jääda.

Minu enda tulemus oli 4 ringi peale +19 (76-78-76-75). Minu tulemused jäid see võistlust selgelt puttamise taha. Green’e tabasin nelja ringi peale keskmiselt 11, kuid puttide keskmine oli 35. See võistlus näitas meile, kui tiimile ja mängijatele individuaalselt, et vaja pole teha mitte suur, vaid väga suur samm edasi. Esimene, kergem samm, et mängida stabiilselt par’i lähedale ja teine väga suur samm, et saada tulemuse alla par’i. Golfis teatavasti tahavad sammud paremuse poole kõvasti harjutamist. Nüüd peamegi leidma parima viisi kuidas talvelerioodil võimalikult efektiivselt treenida.”

Sander Aadusaar rääkis, et Jaapanis toimunud MM oli tema jaoks unustamatu kogemus. Tema jaoks oli see esimene MM ja võimalus mängida nii suurepärastel väljakutel. Sandri arvates oli oluline, et neid olid toetamas Enrico Villo ja Marko Palm, kes aitasid võistlusteks valmistuda ja andsid nõu nii harjutusringidel, mängides kui ka pärast mänguringe.

Mehed saadud tulemusega rahule ei jäänud. Eesmärgid olid seatud kõrgemad ja oodatud tulemusest jäi kõvasti puudu. Palju eksimusi tuli lähimängus, sest peamiselt harjutame teistsugustel väljakutel. Palju oli bogeysid ja väheste birdiede tõttu ei saanud ka oodatud tulemusi. Vigade tegemiseks ei jäetud palju ruumi ning tuli leppida vastava kohaga. Samas nähti ära, mis on amatööride tipp tase maailmas. Võistlusjärgselt tuleb koos treeneritega teha omad järeldused ja muudatused treeningplaanis ning meetodites, et tulemused edaspidi paraneks. Sander, Marten ja Martin tänavad Enrico Villot ja Marko Palmi.

Peatreener Enrico Villo kommenteeris tulemust: Tulemusega rahul olla ei saa. Kindlasti jäi iga päev lööke rajale, aga samas see meie kohta ei oleks palju tõstnud. Usun, et poisid said aru, et uuele tasemele jõudmiseks tuleb kõvasti tööd teha, eesmärgiks tuleb seada alla raja ” pari” mängimine ja selle nimel tuleb neil rassida jõusaalis ja veeta suurema osa ajast väljakul, kas mängides või palle lüües. Poisid peavad seda kõike ise tahtma, ja kui tahe on, ja tööd tehakse meeletult, siis on võimalik ka jõuda uuele tasemele ning saame ka järgmisele MM-ile seada kõrgemad eesmärgid!!”

Maailmameistri tiitel läks sellel korral USA’sse kogu tulemusega -38 edestades Canadat vaid 2 löögiga. Kolmaskoht kuulus hispaanlastele tulemusga -35. Kogu esiviisik oli üksteisest vaid 1 löögi kaugusel.