Varjun ja Jegers kõrgetel kohtadel Inglismaal, turniirivõit soomlasele
Royal Lytham & St Annes golfiklubis mängiti sel nädalavahetusel traditsiooniline Lytham Trophy nimeline turniir, mille traditsioon ulatub aastasse 1965. Eestist oli osalemas sel korral kolm mängijat: Kevin Christopher Jegers, Mattias Varjun (mõlemad Niitvälja Golfiklubi) ning Hart Oskar Aoveer (Rae Golfiklubi). Parima skoori mängis eestlastest Varjun, kes naaseb Inglismaalt tugeva lõpuspurdi abil jagatud kuuenda kohaga, saades lõpptulemuseks +4 (69, 74, 70, 71). Jegersi skoor +6 (74, 68, 73, 71) andis sel korral jagatud 15. koha, koos eelmise aasta võitja Hugo Le Goffiga. Aoveer piirdus sel korral kahe ringiga (76, 81).
Võidu eest võitlesid kõik kolm päeva põhiliselt kaks põhjanaabrite mängijat – soomlane Lauri Rosendahl ning rootslane Karl Erik Tjarnberg. Tugeva teise päeva toel (65) asus teise ringi järel liidriks soomlane ning kuigi viimasel ringil, lõpuradade eel tegi rootslane kolm birdiet lühikese aja jooksul ja tõusis ise korraks uuesti liidriks, kuulus lõpp siiski soomlasele. Lõppskooriks said vaid need kaks mängijat kirja miinusmärgiga tulemuse. Rosendahl -4 ning Tjanberg -2. Kolmandat kohta jagas hiljuti Sotograndes kolmas olnud inglane Ben Bolton. Euroopa edetabeli liider, Sotograndes võidu noppinud Eliot Baker jäi sel korral esimesena cut’i joone alla. Edetabeli neljas, Harley Smith, sai küll viimasele päevale, kuid lõpetas alles 42. kohal
Varjuni avapäeva esimene osa (-2) oli niivõrd hea, et ühel hetkel oli eestlane turniiri juhtimas. Kokku seni 11. korda The Openit võõrustanud väljak (viimati 2012, järgmine kord 2028) oli peavaluks paljudele, mis kajastub ka skoorides, kuid avapäeva 69 tähendas vaid kahe löögiga mahajäämust liidrist. Reedene ring, kus ilmastikuolud olid paremad kui avapäeval, kuid lipupositsioonid omajagu krehvtisemad, tõi kaasa veidi kehvema lõpptulemuse (74). Päeva sähvatuseks aga 17. rajal 187 meetri pealt sisse löödud eagle vääriline löök. Viimane päev kui läbiti kaks ringi, sai eestlane päeva esimeses pooles kirja raja par’i väärilise (70) ringi, kuid viimase ringi avapool oli ehmatavalt bogey rohke ning skoor +5 tähendas tabelis omajagu kukkumist. Ometi teisel pool tehtud turniiri teine eagle (seekord otse bunkrist ning ainuke mängija, kes sai kirja kaks „kotkast“ turniiri jooksul) ja kaks birdiet tähendasid lõppskoori viimasel ringil 71 ja tabelis tagasi tõusu esikümnesse.
Jegersi parim ring tuli teisel päeval, kui kahe birdie abil, läks kirja „veavaba“ 68 lööki. Teistel ringidel tuli kõigil sisse vähemalt üks double bogey ning kõigil ringidel seetõttu väike plussmärgiga tulem. Aoveeri avaring oli igati korralik, eriti esimene pool. Teisel ringil tuli paraku sisse veidi raskem hetk, mis tähendas kokkuvõttes ka suuremat lõpptulemit.
Kõik kolm mängisid vastavat turniiri esmakordselt, kuid nii Varjun kui Jegers mängisid samal väljakul ka 2022. aastal, kui sellel võõrustati The Amateur’i. Varjuni ja Jegersi kohad on siiski seni parimad, mis Eesti golfimängijad on Lytham Trophyl saavutanud. 2024. aastal, seni ainsana seda turniiri mänginud Richard Teder, lõpetas tol korral turniiri jagatud 31. kohal skooriga +11. Eestlased sõnasid pärast mänguringe, et mentaalselt on tegu parajalt raske turniiriga, kus saadi kolme päeva jooksul nii tuult, vihma ning kui putid ka kohati ei kippunud minema, oli väga väsitav. Ometi turniiri kokkuvõttes jäid nii Varjun kui Jegers turniiriga igati rahule.
Võistlust peetakse 1965. aastast Royal Lytham & St Annes Golf Club väljakul. Kogunisti 11 korda on võõrustatud The Openit, viimati 2012. aastal, kui oma teise The Openi tiitli võitis skooriga -7 legendaarne Ernie Els. The Openi võidurõõmu samas kohas on veel tundnud teiste seas näiteks Tony Jacklin, Gary Player, Tom Lehman, David Duval ja kahel korral Seve Ballesteros. Viiel korral on siin mängitud ka Women’s British Open. Viimati peetud turniiri 2018. aastal võitis kodupubliku rõõmuks Georgia Hall. 2003. aastal aga võitis legendaarne Annika Sörenstam. Viiel korral on võõrustatud ka The Amateur Championshipi, viimati 2022. aastal. Stardis oli tol korral neli eestlast, kellest kõige kaugemale jõudis Mattias Varjun lõpetades jagatud 33. kohal. Tõsi, löögimängu osa lõpetas Varjun jagatud 10. kohal, vaid ühe löögiga maas Ludvig Abergist, kes jõudis lõpuks veerandfinaali.
