EMV30: Carl Hellat: „Tiitlivõiduks tuleb Eesti MV rekord ületada“

Foto: Joosep Martinson

EMV kuld 2017 (209; ‒7), 2018 (209; ‒7); EMV hõbe 2015 (152; +8), 2016 (229; +13), 2019 (220; +4), 2022 (207; ‒9)

Viimati: EMV 2022 hõbe (207; ‒9)

„Eesti meistrivõistlustelt on kõige sügavamale mällu jäänud ikka see aasta, mil lõpetasime Sander Aadusaare ja Janno Sillaga viigis,“ naaseb Carl Hellat aastasse 2016. „Janno langes esimesel lisarajal, me Sandriga läksime võrdselt veel neli-viis rada, kuniks tegin õnnetu topeltpuute. Kaamerasse see justkui ei jäänud, läksin ise kohtunikule ütlema. Tänaste reeglite järgi ‒ neid muudeti vist 2020. aastal ‒ saanuks jätkata. Tookord jäin ülitasavägise lahingu järel nii totralt tiitlist ilma.“

Aasta hiljem õnnestus Valgerannas (209) pöörase lõpuspurdi teinud Kevin Jegersi ees (211) siiski kahe löögiga kuld näpsata. Täpselt sama skoor, seitse alla par’i, tõi kulla ka 2018. aastal Niitväljal. Ühtki ülearu säravat emotsiooni aga noist lahingutest Carlil meelde ei tulegi. „Neid võistlusi on lihtsalt nii tohutul hulgal peale tulnud, et mälupildid kipuvad sassi minema. Praegugi olen järjest viie nädalaga pidanud viis võistlust. Kohe tuleb kuues ja augusti alguses veel Finnish Open otsa.“

Üksikud võistlustest ja sõitudest vabad päevad sisustab Carl puhkamise asemel hoopis trenniga. Jutuajamise lõppedes ruttab mees taas Niitväljale swing’i-liigutust lihvima. Aga puudust ei tunne Eesti koondislane võistluskarussellis pööreldes sugugi mitte meelahutusest ega lõõgastusest, vaid jõusaalist. „Minu vormis hoidmise lahutamatu osa. Mu ainevahetus on nii kiire, et ilma jõusaalita hakkab kaal langema,“ pajatab Carl oma organismi eripärast.

„Eesti“ kirjaga koondise vormis tänaval vastu jalutavat enam kui kahemeetrise kasvuga Carli märgates võib võhik eeldada, et tegu mõne võrk- või korvpalluriga. Kossu ta tõesti 1.‒4. klassini ka pusis ja treenis hiljem Audenteses koos käsipalluritega. „Kumbki ei tulnud ülearu hästi välja. Korvpallis tahtsin ise hoopis tagamehe rollis olla, aga kasvu tõttu sunniti korvi alla, kus nügimine eriti mõnus ei tundunud. Kaspar Kuusmaaga näiteks harjutasime koos. Selja- ja hüppeliigesevigastused tõmbasid aga pallimängudele kriipsu peale. Hiljem gümnaasiumis olin, jah, käsipallurite grupis sparringupartner. Viimasel keskkooliaastal treenisin hoopis koos kergejõustiklaste, sprinteritega.“

Oma tõelise kire, golfini jõudis kuueaastane Carl üpris juhuslikult. Koos isaga Otepääl rattaga sõites tekitas uudishimu, et mis kummaline väljak sinna kõrvale küll tekkinud oli. Mindi uurima ja peagi sai Valdek Apivala käe all green card omandatud. „Ei saa öelda, et kohe hakkas mäng välja tulema,“ lükkab Carl ümber jutud kiirest edust ja oletused Eesti suurima potentsiaaliga noorest. „Küll leidsin endale supertrennikaaslased, tekkis sõpruskond, mis tõi ikka ja jälle golfi juurde tagasi. Väga palju on vahepeal küllastusetunnet tekkinud. Aga pärast kaht päeva golfita kisub juba väljakule tagasi. Peale spordi pakub golf mulle suurepärast seltskonda ja ka meelelahutust.“

Tulemused aga räägivad, et pikk poiss golfiväljakul pelgalt pulli tegemas ei käinud. 2017. aasta U16 Euroopa meistrivõistlused Norras lõpetas Carl jagatud neljanda kohaga. Selja tegi ta prügiseks ka kahel praegusel tippgolfarist vennal Højgaardil, kes juba läbi löönud ka profina. „Kõige ilusam koht, kus ma eales golfi olen mänginud – fjordide vahel. Mängisin nii hästi, kui tol hetkel vähegi oskasin. Ootused enne mängu olid ikka kõvasti väiksemad kui lõpptulemus,“ jääb Carl enesekiituse ametis jänni.

Tulevikku vaadates unistab Carl PGA kaardist. Nelja-viie aasta pärast ehk võiks tase sinnamaale küündida, kui treenida järjepidevalt, aga ka mõistlikult. Esimese asjana on tarvis drive tööle saada: „Väheke viltu kisub, minu peamine viga. Ei saa sugugi nõustuda, et pikk kasv annab mulle selge eelise. Toon küll kepi kaugemalt, saan suuremat kiirust tekitada, ent tasakaalu ja täpsuse poolest tuleks madalam raskuskese kasuks.“

Kuigi Carlil on eestikatel täiskomplektist puudu just pronks, siis sellest ta küll praegu rõõmu tunda ei suudaks. „Pronksi saab tänavu kätte oletuslikult kaheksa löögiga alla, aga minu eesmärk on võit. Selleks tuleb mängida umbes 14 löögiga miinusesse. Kui ilm hoiab, pole liiga kuum ega külm ja ei saja, siis Rael on see teostatav.“

Tekst: Rasmus Rekand