EMV30: Enn Pääro: „Kui olin kümme aastat mänginud, sain aru, kuidas golfis tulemust teha“
EMV hõbe 2010 (223; +7), 2011 (240; +24)
Viimati EMV 2021 25.–27. koht (257; +41)
Üks esimesi Eestis golfiga alustanuid Enn Pääro sattus parimasse hoogu alles neljakümnendates eluaastates, aga meistrikullani siiski ei jõudnud. Kuid mees ise ütleb, et kaks hõbedat on tema karjääri arvestades väga hea tulemus.
Pääro tegi green card’i ära 1994. aasta suvel, aga esimestel meistrivõistlustel veel ei osalenud. Ennu sõnul jõudsid paljud temaga koos alustanud kiiremini Eesti tipptasemele. „Näiteks Jaan (Martinson – toim) oli siis juba tegija. Tal klappis paremini, vast pesapallitaust aitas ka mängu kiiremini selgeks saada. Ja sõber Marko Palm jõudis ka paari aastaga minust kõvasti ette,“ võrdles Pääro.
Nii Pääro kui ka Palm tegelesid enne golfi tennisega, kus muidugi harrastaja tasemelt kõrgemale tõusta polnud võimalik, aga golfis alustasid ju peaaegu kõik nullist. „See põhimõte, et mul on golfis medalilootust, aga tennises pole, ei mõjutanud küll mu valikut,“ tunnistas Pääro. „Mängisin golfi ära, sõitsin koju ja siis läksin tennist harjutama. Noorena jõuad palju, aga kuskil kolme-nelja aasta pärast jäi tennis mulle ainult talviseks harrastuseks.“
Miks pole tennises halb löök nii halb kui golfis
Pääro sõnul võttis tal kümme aastat aega, enne kui ta sai üldse aru, kuidas golfis tulemust tehakse. „Eks ma lõin palli ka enne hästi, aga mäng oli ebastabiilne. Kui oli võimalus riskida, siis alati riskisin. Õnnestus vast 10‒20%, aga tõenäosusteooriat vaadates ei tasunud ju ära,“ selgitas Pääro. „Hakkasin kaaluma, mida mul on võita ja kaotada, ja püüdsin edaspidi riski vältida. Tulemused paranesid, ehkki handicap oli mul kohe üsna kiiresti alla läinud, natuke tennisetaust ikka mõjutas.“
Kaht ala võrreldes leidis Pääro, miks on golfis vaja halbu lööke rohkem vältida: „Tennises kaotad halva löögiga ainult ühe punkti. Võid ka poolteist setti viletsalt mängida, aga ikka võita. Kui golfis oled kümne löögiga maas, ei tee seda enam tagasi. Ning küsimus polegi ainult selles, et üks ebaõnnestumine mõjutab kogu raja tulemust, vaid ka meeleolu langeb.“
Mark Suursalu järel teine
2010. aasta Eesti meistrivõistlustel tegi Pääro +7ga väga hea tulemuse, aga viimast aastat amatöörina mänginud Mark Suursalu oli siis klass omaette (‒2). „2010 oli mul erakordne aasta, kolm nädalat enne meistrivõistlusi tulin rahvusvahelisel Läti Openil kolmandaks, aga seal oli kohal ikka palju mängumehi. Oli lihtsalt selline periood, kus lõin ja pall lendas alati sinna, kuhu tahtsin. Eestikatel mängisin avapäevast alates Markiga koos, aga mul ei tulnud mõttessegi, et temaga võistlen. Olin hõbedaga väga rahul, see tõstis majanduslikult kehval ajal tuju.“
Teisiti oli aastal 2011, kui Eero Sikka tuli Eesti meistriks +20ga ja Pääro teiseks +24ga. „Oleks vast pidanud võitma, aga mängisime Jõelähtmel, mis pole mu koduväljak. Tase polnud ka enam see – ei ole mingi ime, et see aastaga kaob, tase võib ka päevaga kaduda,“ ütles Pääro. „Hiljem olid noored juba liiga heal tasemel, ehkki nad oleks pidanud mind juba siis edestama. Millegipärast mängisid kõik favoriidid 2011. aastal halvasti, kuigi ilm oli minu mäletamist mööda üsna korralik.“
Teistsugune löögitehnika
Päärolt ei saa jätta küsimata tema tehniliste puudujääkide kohta, sest üht on vast kõik Eesti golfarid märganud. Kuid Pääro pole nõus sõnaga „puudujääk“. „Maailmas on mängijaid, kes sellise svingiga löövad. Tähtis on hetk, milline on keha ja löögi asend palli tabamise ajal, aga see on mul ülihea. Muu liigutus pole tähtis. Algul see mind häiris, et pole päris klassikaline, aga siis oli Niitväljal pro Harri Toivonen, kes soovitas: „Ära muuda midagi.“ Marko (Palm – toim) hakkas kiiresti tegema häid tulemusi, aga siis otsustas, et sellest ei piisa. Muutis tehnikat ja pole pärast enam tipus olnud.“
Tehniliselt parem oli Päärol lähimäng, mille kohta ta arvas, et lauatennise harrastamine on sellele kaasa aidanud.
Seeniorieas (Pääro saab järgmisel aastal 60) pole ta mängimist katki jätnud ja on ka turniire võitnud. Ent mullu elas Pääro läbi infarkti, mille järel tehti südameoperatsioon. „Praegu hakkan vaikselt tagasi tulema,“ ütles ta. „Golfi mängimine iseenesest ei ole infarkti järel ohtlik, aga mind lõigati katki ja nüüd peab kõik kinni kasvama, et keha liiguks õigesti. Praegu ikka veel kisub,“ ütles Pääro.
Tekst: Ants Põldoja
Fotod: Mati Hiis
