Heinu Klaasi tagasivaade Euroopa meistrivõistlustele

Foto: EGL

Amatööride Euroopa meistrivõistlused meestele 2016. a. EGCC-s Sea Coursel

Järjekordsed Euroopa meistrivõistlused on jälle ajalooks muutunud ning võib öelda, et rida on peaaegu et täielik – naised, mehed, seeniorid, mid-amatöörid. Mis järgmiseks?

Meister on selgunud, väljaku rekord viidi 63 löögini, samas häid tulemusi löödi veel hulgi ja mitmete erinevate mängijate poolt. Kes teab ,vahest oli siin mängimas ka tulevane maailma nr.1 või lihtsalt Ryder Cup tiimi liige ( igatahes karikal oli näha näiteks Rory McIlroy ja Victor Dubuissoni nime).

EAC2016_horisontaallogo_150616

Hooaja algul olnud suur hirm, et griinid ei saa võistluskorda (õigemini, et neil ei saa võistelda) ei osutunud tõeks (arvata võib, et selle taga oli uue greenkeeperi ja tema meeskonna meeletu töö). Võistelda sai, mängumehed lõid tulemusi ja võiks sellega teema lõpetatuks lugeda. Aga ausalt öeldes, see oleks kerge enesepettus, vahetult enne võistlusi ja ka ajal oli selle teemaga tegemist küll ja veel, aga sellest juba allpool või edaspidi. Põhjust enesekiitmiseks selgelt ei ole.

Ülejäänud väljak oli üldjoontes mängukorras, ka oli suures osas raff selline , milline ta sellise tasemega võistlustel olema peab.

Minu teada Eestis esmakordselt oli kohtunike tiimi suuruseks 8 liiget, meilt siis Anu Kendra, Rein Raudsepp, Sander Vallaots, Lembit Dalberg, 2 soome ülikogenud kohtunikku ( üks tegutses äsja US OPENil näiteks) ja üks Ungarist ning peakohtunikuna siis Heinu Klaas. Tegemis oli EGA-poolse selge nõudega ja eks see iseloomustas selle võistluse tähtsust. Ettevalmistavad tegevused said paika juba maikuus ning jagatud järgmiselt –Sanderile said otse loomulikult lipupositsioonid ja väljaku logistika (äike, kohtunike paiknemine jne.) , Anule kohalikud reeglid ja tii paigad, Rein tiid ja muu sekeldamine, Lembit väljakumärgistus (tõsi, märgistuse teema võttis väljak enda õlule).

13901543_1330676733610960_2849563054906290387_n

Mis olid siis olulised põhimõtted, mida kohtunikud siis võistluste eel ja ajal järgisid, olgu mõned siin väljatoodud:

1.Esiteks olid väljakul kasutusel eelispaiga reegel (seda ainult ja ainult seetõttu, et lubas ja tegelikult oligi väljak märg ja see andis võistlejatele võimaluse fairwayl palli puhastada, oli ka kaalumisel ainult puhastamise võimaluse andmine, kuid komitee leidis , et sealt võib liiga palju tahtmatuid eksimusi tulla. Nimelt kui lubada ainult puhastada, siis peab palli tagasi asetama sinna, kus ta enne puhastamist asus – see aga on üliharva kasutatav reegel ning võib tuua kaasa eksimusi)

2.Griinidel mingeid erireegleid ei kasutatud, tuli mängida täpselt nii, kuidas see griin parasjagu oli. Siingi oli põhjus ühtpidi lihtne, järgiti põhimõtet, et kui on võimalik griinidel ära märkida kahjustatud kohad või üldse mitte midagi teha, sai valitud teine variant, kuna esimene oleks olnud lõputu töö ning suure tõenäosusega oleks enamik griinidest remondialadeks kujunenud. Sellega loodi komitee arvates kõigile mängijatele võimalikult võrdne olukord.

3.Mängutempo kehtestati kolmeste rühmade jaoks 4.29 min., see on läbiproovitud aeg EGCC Sea Coursel ja toimib ning toimis ka sellel korral (oluline on, et sellest tuleb teavitada võistlejaid enne võistlust, näiteks teatega ametlikul teadetetahvlil). Rühmad ,kes hakkasid maha jääma tempost üle 2 minuti , said viisakalt teavitatud ning kellel oli mure juba kuni 10 min , läks asi juba tõsisemaks. Päevas läksid nö. kella peale mitte rohkem kui 2 – 4 gruppi, kuid sellega ka asi piirdus, enamat vaja teha ei olnud.

4.Paikapandud logistika äikese korral toimis ( oligi äikese katkestus ),kuigi paus venis 2 tunniseks, saime ringi veel samal päeval lõpetatud (greenkeeperi tiimile see vaevalt meeldis, jälle paar tundi uneaega vähemaks).

5.Pika arutelu tulemusena jäid play-off radadeks jällegi 10, 11 ja 9. Sanderi ülesandeks jäi viimasel päeval lipupositsioonid lihtsaks teha, et seal tuleks palju birdiesid, aga ikka läks vaja 7 rada võitja selgitamiseks. See, et valiti jällegi need ( kuigi oht venimiseks oli teada) tuleneb asjaolust, et need rajad on pealtvaatajatele ja televisioonile hästi kaetavad, ei millestki muust. Ja huvitaval kombel on 11 rada tavapäraselt 6 raskema raja hulgas kogu aeg.

pettunudviktor

 

Ja muidugi pole ükski Euroopa meistrivõistlus mööda läinud ilma mingi suurema jamata, mis on nõudnud komitee erakorralist arutelu. Sedapuhku siis šotlaste nö. teema. Väga üldises plaanis ( nüansse oli muidugi rohkem ) oli lugu järgmine: šotlased jõudsid küll võistlustele, aga nende varustus ei jõudnud ( lennufirma süül) , oma varustuse said nad kätte piltlikult siis, kui nende stardiaeg oli möödas. Arutelukohaks oli see, et kas lasta nad võistlustele või mitte. Häältega neli kolme vastu said nad startida. Siinkohal on oluline tähele panna seda , et see on reeglipunkt, kus komiteel on selline kaalutlusõigus üldse olemas (starti hilinemine nimelt ), meenutame, et komitee ei saa võtta vastu reeglitele mittevastavaid otsuseid. Teiseks tahaks öelda, et siinkohal ei valitud õige ja vale otsuse vahel, ka starti mittelubamine oleks olnud õige ja vaidlustamatu otsus, vaid komitee leidis oma pädevuse piirides veel parema lahenduse (vähemasti nelja liikme seisukohalt ).Et tühja targutamist vältida, siis mainin , et abiks oli ka R&A , kus leiti aega sel teemal telefonikonverents maha pidada ning anti otsusele roheline tuli.

Teine selline väheke omapärane juhtum oli olukord , kus märkija 3. päeva 13 rajal juhtus nägema , et mängija kasutades eelispaiga reeglit, tõstis palli mitu korda. Täpsemalt siis , märkides palli ära, tõstis selle ülesse, puhastas ja pani selle omale sobivasse kohta (skoorkaardi ulatuses) , eemaldus ( jättes märgi maha) ning tõstis veelkorra palli, ilmsesti enda arvates veel soodsamasse kohta ning mängis palli edasi sealt. Kui nüüd lugeda eelispaiga kasutamise reeglit, mis muide oli sõna sõnalt toodud ära kohalikes reeglites, siis saab palli ühes kohas asetada ainult üks kord ja see et märk jäetakse maha, ei puutu siin asjasse (ei ole sama tegevus, mis griinil ).Pärast tulemuskaarte ära andes selgitas mängija, et ta ei teadnud seda, et ei tohi mitu korda tõsta, samal ajal kinnitades, et see oli üks ja ainuke kord , kus ta selle reegli vastu eksis. Lõppes see kahe trahviga valest kohast mängimise eest ja kuna mängija kinnitas, et see oli ainuke rikkumine ja puudusid vastupidised tõendid, siis nii see jäi. Kui ma eksi, siis ilma trahvideta oli ta tulemus -11, mängija ülearu rõõmus just ei olnud. Jällegi tuleb üle korrata, et kohalike reeglite läbilugemine tuleb kasuks, kuigi seda on rõhutatud umbes sama kaua kui inimkond on tuld tundnud.

Täpsemini antud rulingutest ja muudest huvitavatest seikadest annavad ülevaate vast juba ka teised kohtunike tiimi liikmed, kes paiknesid väljakul nö. kuumades punktides ja tegid minu teada palju päris huvitavaid rulinguid. Siinkohal ongi märkimistvääriv asjaolu, et mängijad kasutasid kohtunike abi erinevate olukordade lahendamisel isegi üllataval kombel palju ära, ju nad leidsid siis sellest ka abi. Ja kui isegi loodetav otsus ei olnud vahel selline nagu sooviti, võib olla, ( ei saanud vabastust ilma trahvita jms., siis tänati ja keskenduti oma järgmisele sooritusele). Mängumeesteks soovijatel vahest maksab kõrva taha panna.

Siinkohal tahaksin veelkord tunnustada kogu kohtunike tiimi tööd, kes tegid oma tööd professionaalselt, olid valmis lahendama ka ootamatult esile kerkinud muresid (seda suuresti nende uneaja arvelt ) ning see pälvis ka tähelepanu ja tunnustust.

Ei ole küll selle loo teema, aga hiiglasliku töö tegid ära vabatahtlikud ja nende juht ja müts maha nende ees, kes ikka ja jälle tulevad aitama võistlusi läbi viima, sõltumata ilmast ja muust sajast asjast. Siinkohal üks lõbus seik, juhtus olema olukord, kus siinkirjutaja aitas ühel vabatahtlikul lahendada üht väikest probleemi (muide edukalt sealjuures). Kuna kumbki üksteist ei tundnud varasemast ajast, siis pärast klubis, kui see inimene kirjeldas üht heatahtlikku ja toredat inimest, kes teda aitas, siis siinkirjutaja nimi kellelegi pähe ei löönud (kuigi arutelu kestis pikalt ) .Järelduste tegemise aeg….

Kokkuvõtteks võib öelda, et suurvõistluste korraldamine eesti golfikogukonnale ei ole mingi ületamatu ettevõtmine, pigem juba nagu rutiin . Siinkohal ongi oht langeda enesega rahuolu mulli ning varmas on tekkima arvamus, et asjad toimivad alati nii nagu siiani. Kindlasti on EGCC-s juba valminud nimekiri tegevustest, mida tulevikus kannatab sellise tasemega võistlustel paremini läbi viia ning toetajate otsingul on just selline peeglisse vaatamine kõva tõsiseltvõetavuse argument. Ülaltoodu kehtib ka igapäevategevuse suhtes muidugi.


Pikka draivi!

Screen Shot 2016-05-18 at 13.17.05